17. detsember 2003 kell 22:00

Tants Saaremaa süvasadama ümber

Pärnu maakohtu otsus tühistada Mustjala valla volikogu otsus üldplaneeringu kehtestamise kohta ja sellele eelnenud roheliste kaebus vallandas artiklite tulva. Praeguseks on ilmunud teated: kui ei tule sadamat, siis ei saa ka silda Saaremaa ühendamiseks mandriga.

Viibisin möödunud suvel Mustjala vallamajas toimunud koosolekul, kus otsustati üldplaneeringu saatus. Üldplaneeringu vastu ei võtnud sõna ükski kohalik inimene, vaid protestima Tamme sadama vastu oli sõitnud agressiivselt häälestatud seltskond (enamuses) Tallinnast.

Emotsiooniderikka koosoleku üks tõsiseltvõetav sõnavõtt oli ühelt Kuressaare abituriendilt, kes esindas Saaremaa Roheliste Noorte liikumist ja kelle arvamusel Saaremaa arengu seisukohalt on süvasadama rajamine hädavajalik. Tema põlvkond on see, kelle kätes on tulevikus Saaremaal elu edasiviimine.

Ajalehematerjali põhjal võib järeldada, et Pärnu maakohtu otsus põhines sellel, et puudub kokkuvõtlik analüüs Tammele rajatava sadama positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta. Volikogu ei ole kaalunud, kas positiivsed sotsiaalsed mõjud valla ja Saaremaa arengule kaaluvad üles kahjulikud mõjud. Seejuures ei ole ajalehtedes ilmunud materjalide põhjal esitatud muid konkreetseid puudujääke firma AS Talmac poolt koostatud keskkonnamõjude hinnangule kui Eestimaa Looduse Fondi esindaja Marek Strandbergi väide, et vähemalt aasta jooksul tuleks kavandatavas sadamakohas uurida tuuli, lainetust ja hoovusi.

Olles keskkonnaministeeriumi poolt tellitud Undva, Suuriku-Kuriku ja Veere sadamakohtade uurimisgrupi liige, olen puutunud kokku kogu Saaremaa süvasadama epopöaga. On aastaid, mil valitsevad suhteliselt mõõdukad tingimused, mis aga vahelduvad ekstremaalsete tingimustega. Seda arvestab statistika ja nii tuuakse küllalt pika ajavahemiku jooksul tegelikult mõõdetu põhjal välja suurused, mille esinemise tõenäosus on 1 kord 100 aasta, 1 kord 50 aasta jooksul jne. Neid statistika abil määratud suurusi kasutatakse pea kõikjal mere hüdrotehniliste ehitiste projekteerimise alusena. Eestis puuduvad süstemaatilised mõõteandmed lainekõrguse ja hoovuste osas, kuid meteojaamades on mõõdetud tuulte suunda ja tugevust pika aja jooksul. Kavandatava Tamme sadama asukohas puuduvad igasugused mõõteandmed, lähimad meteojaamad, mille andmed on kasutatavad, oleks Ristna ja Vilsandi. Neist Vilsandis on tuult mõõdetud juba 1920. aastast alates, tegu on aukartust äratava andmebaasiga.

Mida annab Marek Strandbergi nõutud aastane mõõteperiood? Hüdrometeoroloogias on iga aegrida, mille pikkus on lühem kui 30 aastat, praktiliselt kasutu, sest see aasta ei pruugi olla Tamme sadama seisukohalt tüüpiline! Kus ikkagi mõõta, kas terve Küdema lahe ulatuses või ainult sadamakoha vahetus läheduses? Kui see aasta juhtubki olema tormine, mis annab mingi ettekujutuse tegelikust olukorrast lahel, siis kas on hoovusi ja laineid, arvestatavate lainekõrguste juures, võimalik ka tegelikult mõõta? Missugune on algoritm, et siduda aasta jooksul saadud tulemusi teistes andmebaasides (näiteks HIRLAM) olevatega? Palju kulub aega kogu operatsiooni läbiviimiseks ja kes oskab arvutada, mis on kulutused aastaringselt kolme suuruse ? tuul, lainetus ja hoovused ? mõõtmiseks Tamme sadamakohas?

Maailmapraktikas on analoogiliste olukordade lahendamisel ? sadamate rajamisel ja nendest tekkiva keskkonna mõjude hindamisel ? kasutusel matemaatilise modelleerimise meetod. Niisuguseid tarkvarapakette on loonud Inglismaal asuv Wallingfordi uurimiskeskus, Hollandi Delfti hüdraulika laboratooriumid ja Taani Hüdraulika Instituut. Neist viimase poolt loodud arvutiprogramm MIKE 21 on kasutusel olnud paljudes riikides enam kui 1000 erineva projekti lähteandmete arvutamisel ning tulemuste prognoosimisel. MIKE 21 tarkvara lai kasutamine praktikas on tingitud seni saadud tulemuste usaldusväärsusest ja lahenduste täpsusest. Seda tarkvara on kasutatud enamikul juhtudel Eestis viimasel viiel aastal ehitatud sadamaehitiste projekteerimisel.

Kasutades MIKE 21, on meie poolt, sõltumatult ASi Talmac ekspertiisist, keskkonnakaitseorganitest ja ASist Tallinna Sadam, lahendatud Tamme sadama ja kogu Küdema lahe lainetuse, hoovuse ja setteaine transpordi olukord juhul, kui Tamme sadamas valitseb meteoroloogiline situatsioon, mille esinemise tõenäosus on 1 kord 25 aasta jooksul, kui tuuled puhuvad põhjast ja loodest, mis on Tamme sadama määravad tuule suunad. Lainetuse määramiseks vajalikud tuule tugevuse algandmed on saadud Eesti Hüdrometeoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmebaaside Vilsandil mõõdetud aegridadest, mis kajastavad olukorda Läänemerel.

Modelleerimisel saadud andmed annavad juba praegu vastuse Eestimaa Looduse Fondi küsimustele. Saadud andmed võimaldavad määrata lainekõrgused, lainetuse tagajärjel tekkivad hoovused ja tsirkulatsiooni ning põhjahoovustest tekkiva setteaine liikumise suuna ja hulga. Leian, et matemaatilise modelleerimine võimaldab anda hinnangu ka enamikule probleemidest, mis on seotud Saaremaa süvasadama ehitamise mõjuga Küdema lahe piirkonnas.

Autor: Uno Liiv

Hetkel kuum