Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP juhtkiri pälvis kiitust
Lõppeval aastal pälvis Euroopa Liidu ajakirjanduskonkursil tunnustust 12. septembri Äripäevas ilmunud euroreferendumieelne juhtkiri
?Valida on kahe halva variandi vahel?.
Ajakirjanduskonkursi korraldasid Eesti Ajalehtede Liit ja Euroopa Komisjoni delegatsioon Eestis. Konkursi žüõs kommentaaride valdkonnas esile kaks tö Äipäa juhtkirja kõl päis kiitust Andrei Hvostovi artikkel ?urovoliniku raske sümis ilmus 18. septembri Eesti Ekspressis.
2001. aasta 6. märtsi juhtkirjas teatas Äripäeva toimetus, et on vastu Eesti kiirele liitumisele ELiga. Meie hinnangul oli kolm aastat tagasi liitumisläbirääkimistel Eestit esindavate poliitikute ja ametnike eesmärk kõnelused võimalikult kiiresti lõpule viia. Kartsime, et kiirus tähendab seda, et Eesti ei suuda välja rääkida häid liitumistingimusi. Toimetust häiris erinevate seadusmuudatuste põhjendamine euroliitumisega ning väited, et kuna meie oleme need, kes soovivad liituda, siis peame ka leppima ELi esitatud nõudmistega. Poliitikud ja ametnikud muutusid kolm aastat tagasi liiga mugavaks.
Meie toonane juhtkiri oli mõjukas. Äripäeva juhtartiklit võimendasid teised väljaanded. Toimetuse jaoks oli oluline, et suutsime tekitada inimestes kahtlusi euroliitumise õigsuses.
Kui 2001. aasta veebruaris toetas liitumist 45% elanikest, siis 2001. aasta 7.?14. märtsini tehtud küsitlus näitas toetuse kukkumist 37%-le. Liitumise toetajate vähenemine äratas poliitikud eurounest ja peatükkide sulgemise üle peetud võidujooks asendus sõna otseses mõttes läbirääkimistega.
Äripäeva on kritiseeritud selle eest, et me oleme oma suhtumist Euroopa Liitu muutnud. Enne 2001. aastat toetasime liitumist, siis vahepeal mitte ja enne referendumit asusime jällegi ühinemist pooldama. Eesti Päevaleht näiteks kritiseeris meid oma juhtkirjas, öeldes, et muudame oma seisukohti vastavalt arvamusuuringute tulemustele. Tegelikult võtsime 2001. aastal euroskeptilise hoiaku just sellisel ajal, mil toetus euroliidule kasvas.
Meie euroskepsise põhjus oli liitumisläbirääkimistes. Referendumi eel oma lugejatele soovitust andes olid aga liitumiskõnelused läbi. Enam ei olnud mõtet nutta taga paremaid tingimusi.