Eelmise aasta inflatsiooni mõjutasid enim vabalt kujunevad hinnad, olulisi
riigipoolseid sekkumisi ei toimunud, teatas rahandusministeerium.
Aasta kokkuvõttes tõusid kaupade ja teenuste hinnad vaid 1,3 protsenti, tingituna peamiselt odavast toidukaubast ja mootorikütusest. Ülespoole survet avaldasid eluaseme ja sideteenuste hindade tõus. Tervishoiuteenuste 13,6 protsendiline hinnatõus oli tingitud meditsiiniteenuste ja ravimite kallinemisest ning baasiefektist.
Detsembris kallinesid toidukaubad aastases arvestuses esmakordselt peale 2002. aasta juulit. Põhjuseks oli piimatoodete hinnatõus, mis oli mõjutatud Euroopa Liidus toimuvatest paranenud arengutest piimatööstuses. Oluliselt mõjutas tarbijahindu sideteenuste kallinemine, mille põhjuseks oli tunduvalt kesisemad sooduskampaaniad kui 2002. aasta jõulukuul. Samal ajal jätkus mootorikütuse odavnemine, mis oli mõjutatud dollari odavnemisest.
Eurotsooni 2003. aasta inflatsiooniks kujunes esialgsel hinnangul 2,1 protsenti, mis oli oluliselt kõrgem Eesti tasemest. Eurotsooni hindu mõjutasid enam kallis toidukaup suvekuudel ning transporditeenuste hinnatõus alates Iraagi sõja algusest. 2004. aastal oodatakse eurotsooni inflatsiooni jäämist allapoole Euroopa Keskpanga seatud 2 protsendi piiri.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti tarbijahinnad peaksid rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt käesoleval aastal tõusma kiiremas tempos kui möödunud aastal. Oodata on mitmeid riiklikult reguleeritud hindade tõusu, samuti tõstetakse kütuste aktsiisimäärasid. Samal ajal tiheneb konkurents ettevõtete vahel, mis pidurdab hinnatõusu. Näiteks toimus 2003. aastal hinnasõda kohalike kütusefirmade vahel, hoolimata kõrgetest nafta maailmaturu hindadest, mille tulemusena püsisid Eesti mootorikütuste hinnad madalatena.