Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks meie teadlased on liiga tigedad

    Aastake tagasi analüüsisid kaks tubli inglise teadurit Nedeva ja Georghiou meie praegust teadustegevuse rahastamissüsteemi. Nende lõpparuanne on haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljel.
    Oma uurimuse tulemusena vihjavad nad ilmselgelt selle, et meie teadlaskonda iseloomustab vastastikkune liigviha ja üldine äng, mis pärsib edukat teadusarengut.
    Ühelt poolt on analüüsi autorid üsna kindlad, et nii nigelate rahastamisvoogude juures nagu meil praegu on nimetatud vaegused peaaegu paratamatud. Oleme teaduse rahastamise osas isegi nigelamate Ida-Euroopa riikide sabas. Kuid veelgi olulisem on, et Nedeva ja Georghiou vihjavad, et oluline osa liigviha tekkest tuleneb tõenäoliselt meie teadusrahastamise süsteemi arvukatest vaegustest. Neid võiks nimetatud ministeerium muide mitmel juhul kõrvaldada mõne minuti ja paari suletõmbega, aga seda ei ole kas vaevutud tegema või ei ole tõesti mõnede ministrite "teadlastest" parteigenossedele sellised muutused kasulikud. Näiteks nimetatakse analüüsis süsteemitõrgetena seda, et eeskätt tekitab siin teadlaskonnas änge see, et nad kannatavad rahastajate räige vaegteavitamise all. Viimane väide on muide absoluutselt õige. Näiteks just praegu, aasta alguses asuvad vähemalt sajad, kui mitte tuhanded meie tuntumad teadlased nagu igal aastal täieliku töötasulise määramatuse tingimustes. Nimelt ei ole haridus- ja teadusministeerium veel vähemalt 7. jaanuari seisuga suvatsenud avalikult välja kuulutada, milliseid sihtfinantseeringuid, millises ulatuses ning kellele suvatsetakse käesoleval aastal suunata.
    Tule taevas appi, võiks siis vähemalt inimestele öelda, millal kõige hiljemalt ministeerium suvatseb selle aasta rahastamise välja kuulutada. Samuti väidavad analüüsi autorid, et ilmselt tekitab eriti suurt ängi ja vaenu teadlaskonnas meie pisku teadusraha praegune paigutamispõhimõte, mille puhul teaduritel on suur risk igal järgneval aastal oma töökoht/põhipalk kaotada.
    Tõepoolest, kuna teadusasutustel on kogu nn baasfinantseerimine likvideeritud, sõltub kogu asutus põhiliselt taotletavate projektide õnnestumisest, sõnaga, loteriist. Loteriist eriti selles mõttes, et nagu analüüsi autorid märgivad, puudub teadlaskonnal igasugune tagasiside rahastusotsuste tegijatest pooljumalatelt.
    Viimased põhimõtteliselt ei lasku nii madalale, et selgitada, miks teadusrahastamise taotlusreeglid on niivõrd segased, kas mõnes esitatud taotluses jäi neile midagi ebaselgeks ja mis imega nad üldse tosina inimesega ja vist paari päevaga suudavad kulli ja kirja viskamiseta niivõrd keerukat süsteemi dikteerida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.