Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veebis kellegi teisena esinejat saab karistada
Identiteet tähistab isikusamasust, mis võib väljenduda läbi isiku mis tahes omaduste või toimingute, mida teised isikud antud asjaoludel antud isiku tuvastamiseks piisavaks peavad. Asjaolu, et keegi esineb avalikus foorumis tuntud poliitiku nime all, ei pruugi olla identiteedi usutavuseks piisav, küll aga aitab seda toetada asjakohase sõnavaliku kasutamine, sideandmete lisamine sõnumile jms.
Veebi vahendusel pole kellegi teise pähe esinemine kuigi keeruline ? paljudel juhtudel ei kontrolli sisestatavate andmete õigsust ja subjektile vastavust mitte keegi. Nii võitegi avastada end rate.ee meeste TOP 10st või nohikute rivist. Kommentaarid Delfis prominentide nimel on igapäevane asi, millele keegi suuremat tähelepanu ei pööragi. Tarkvara alla laadimiseks kasutatakse sageli juba registreerunud sõbra kasutajanime ja parooli ning ajalehtede veebiväljaannete lugemiseks vajalikke kasutajaandmeid vahetatakse sõprade ringis e-posti teel.
?Korraks? kasutamiseks saadud või hoopis tähele pandud ja vargsi meelde jäetud andmeid kasutades on veebi vahendusel lihtne uurida teiste e-kirjade sisu, vestelda jututubades sõbra eest ja vajadusel ka enda kasutatud kaupade-teenuste eest võõra rahaga tasuda.
Identiteedivargusega võib tegu olla ka juhul, kui kasutate anonüümseks jäämise eesmärgil enda tähistamiseks ?suvalist? nimekombinatsiooni, mis ühtib reaalse isiku nimega. Nii näiteks võib enda Siim Susiks tituleerimine lõppeda tegeliku Siim Susi isikuõiguste rikkumisega.
Seesugusel tegevusel on sageli kaks tagajärge, millest rahaline kahju moodustab vaid ühe. Kui vale identiteeti on kasutatud selle õige omaniku poolt vaadatuna lubamatus kontekstis, on moraalne kahju varalisest sageli suurem ja selle hüvitamise saavutamine märksa keerulisem.
Millal lõpeb identiteedi laenamine ja algab vargus, on üsna keeruline välja selgitada. Kui mitmed teenusepakkujad seavad kasutajanime ja paroolide enda teada hoidmise teenuse osutamise üheks tingimuseks (nt pangad), siis teised ei pööra sellele suuremat tähelepanu.
Ka ei tee n-ö ohver alati asjast suuremat probleemi.
Asi kisub tõsiseks alles siis, kui virtuaalne identiteet toob koju reaalsed arved, mille maksmatajätmisele järgnevad kõned inkassoettevõtetest, halb kuulsus krediidiinfos ja hulk justkui põhjendamatut meelehärmi.
Mitmetes riikides on identiteedivargus iseseisev süütegu, mis toob kaasa karistuse.
Eestis vastav koosseis karistusseadustikus puudub, ent isikut, kes teise arvel endale hüvesid kokku ajab või muul viisil teise õigusi kahjustab, on võimalik siiski karistada isiksusõiguse rikkumise ja sellega seotud kahju tekitamise eest.
Autor: Eneken Tikk