Harku ja Merko: armastus esimesest pilgust

Merko ja Harku vallavalitsuse sõprus kestab juba aastaid ja sai alguse noortele peredele mõeldud Teelahkme elamurajooni projektist, mis tõi Tallinna külje alla väikevalda sadu noori ja edukaid maksumaksjaid. Mullu ehitas Merko valla tellimisel ja rahastamisel kaks lasteaeda, kokku 39 miljoni krooni eest. Üks neist kerkis Merko enda arendatud Teelahkmele.

Kui seni on koostöö laabunud libedalt, siis nüüd on takistused üles kerkinud seal, kus neid oodatagi ei osatud ja kired on löönud lõkkele. Kohalikud elanikud vaidlustasid nelja uue korruselamu ehitamiseks muudetud detailplaneeringu kohtus, see aga ei takista Merkol ehituse jätkamist. Esimene istung eile ebaõnnestus, sest vallavalitsus ei olnud kohtule esitanud kõiki dokumente.

Tegelikult sündis otsus, et Sarapuu, Pähkli ja Metsa tänava vahelisele maatükile tulevad kolmekorruseliste majade asemel ühiku võrra kõrgemad, veel enne, kui vallale kuuluv maatükk 2003. aasta veebruaris omanikku vahetas.

1,9hektarilise krundi müügiks kuulutab Harku vallavalitsus enampakkumise välja 2002. aasta lõpus. Enampakkumise teate järgi kohustub ostja maa realiseerima vastavalt kehtivale detailplaneeringule. See lubab aga ehitada maksimaalselt kolmekorruselisi ridaelamuid.

Konkursile teeb pakkumise vaid AS Merko Ehitus, ületades 2,5 miljoni kroonise alghinna tuhande krooniga. Kuid on üks ?aga?, mis firmale ei meeldi ? Merko tahab krundile ehitada neljakorruselised kortermajad. Olles ainus kosilane, lisab ehitusfirma pakkumise teksti klausli, et on nõus maad ostma vaid tingimusel, et vald teeb detailplaneeringu korrektuuri ja lubab ka kõrgemaid maju.

Vald võtab kosjaviinad rõõmuga vastu ning 2003. aasta 7. veebruaril allkirjastavad pooled notari juures kinnistute müügilepingu. Merko peab olema saanud konkreetsed lubadused, et soovitud korrusmajade ehitamine siiski võimalikuks saab.

?Selliseid lubadusi me küll anda ei saanud,? pareerib Harku vallavolikogu esimees Allan Kiil. ?Kõrgemad majad oli nende nägemus ja küllap nad leppisid võimalusega, et see ei saa teoks.? Samas tunnistab ta, et vald oli valmis planeeringu muutmist alustama.

Detailplaneeringu korrektuuri algatab vald aga alles 4. märtsil, ligi kuu aega pärast müügitehingu toimumist. Muudatus surutakse läbi neljandal katsel ? kolm korda vaidlustavad selle kohalikud elanikud. Merko võib alustada ehitamist, samal ajal algab ka aktiivne uute korterite müük ?iidses kõrghaljastusega metsapargis asuvatesse meeleoluka fassaadiga elamutesse?. Esimene maja peaks valmima tänavu suvel.

Detailplaneeringu meelepärasemaks tegemine ei ole aga vallavalitsuse ainus vastutulek suurehitajale, tänu kellele lisandub valda veel sadakond uut jõukat maksumaksjat. Kinnistute müügilepinguga samal päeval allkirjastavad Harku vallavanem Sulev Roos ja Merko Ehituse juhatuse liige Ott Kikkas kokkuleppe, millega vald maksab ehitajale kanalisatsiooni-, vee- ja soojatrassid kinni. Trasside maksumuseks on hinnatud 2 030 000 krooni ehk sisuliselt lubab vald tagastada enamiku kinnistute müügist saadud rahast. See pole Merkol esimene kord toetuseks garantii saada ? ka Teelahkme projekti puhul otsustas vallavolikogu juba enne ehituse algust, et toetab teede ja trasside ehitamist kahe miljoni krooniga.

Omajagu lisab omavalitsuse ja ehitaja koostööle käsi-peseb-kätt-hõngu see, et vallavolikogu liige ja koalitsioonis olulist mõju omav Vello Vaher töötas varem Merkos juhtival kohal. Volikogu esimees Allan Kiil ise puutub Tallinna Sadama tootmisdirektori ja juhatuse liikmena pidevalt kokku sadamale töid tegeva Merko juhtidega.

Merko sekretär teatab Äripäeva järelepärimisele, et kuna projektiga kõige enam tegelenud Ott Kikkas on puhkusel, ei pea elamuehitusdivisjoni direktor Jaan Mäe õigeks Äripäeva küsimustele vastata.

Selline vastutulelikkus ei ole levinud praktika. Kinnisvaraarendajad on tavaliselt valdadega püstihädas. Arendajad leiavad, et teed ja soojatrassid võiks kinni maksta kohalik omavalitsus, valdadel puudub selleks aga üldiselt raha.

Nii kembeldakse kompensatsiooni üle veel aastaid pärast uue elamurajooni valmimist. Merko projekti puhul pole aga tegemist rajooni, vaid nelja majaga, allkirja trasside kinnimaksmise kinnituseks pani vallavanem paberile aga juba kuid enne ehituse algust.

Samuti Harku vallas Pangapealse elamurajooni arendav OÜ Helmako alles peab vallaga läbirääkimisi trasside kompenseerimise üle. ?Uurime, kuidas vald sellisesse investeeringusse suhtuks,? ütleb Helmako juhatuse liige Kalle Tiiter. Tema sõnul ei ole arendaja vallaga mingit sellekohast eelkokkulepet sõlminud.

Lisaks on Harku vald lemmikehitajale meele järgi olemiseks kõrvale viilinud riigihanke seadusest. Nii mahuka ehitustöö puhul peaks korraldama riigihanke, leiab riigihangete ameti peadirektori Ülo Sarv. Seda aga Harku vald teinud ei ole.

?Tegemist on puhtalt vallapoolse tööde tellimisega,? ütleb Sarv. ?Kuigi kohalike omavalitsuste seaduse järgi on omavalitsusel infrastruktuuri väljaehitamise kohustus, pole kusagil öeldud, et selleks ei peaks riigihanget tegema.?

Lugu on teine, kui töö valmis teinud firma vallalt kompensatsiooni taotleb. Eelneva kokkuleppe puhul on aga sisuliselt tegemist tellimustööga.