Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalapüüdja teeb oma saagist ise toidu
Ise püütud kala maitseb poest või turult ostetuga võrreldes paremini. Esmalt sellepärast, et on üldjuhul värskem. Teisalt ? ja mis peamine ? kaasneb enda püütud saagi vaaritamisega püügielamus ? mälestus eilsest, kui lõikava tuule käes sai külmast kangete näppudega tunde ühe jääaugu juurest teise manu käidud, kuni ta lõpuks tuli. Mmmm? Kui pole tegemist lausa prügikalaga (vaevalt sääraseid ongi), siis hoolimata erinevatest valmistamisviisidest, retseptidest ja meetoditest viib keele alla niikuinii. Värske kala hankimisel ei tasu enam eriti loota ka kalamehest naabrimehele. Isegi kui selline on olemas, on meie veekogude kalavarud juba niivõrd kokku kuivanud, et kellel see ikka oma suu kõrvalt ülejääke tekib.
Seega ? esimene eeldus, et kalamaitse ikka suus püsiks, on ise õngitsema siirdumine. Kusjuures arvestama peab ka sellega, et mingit täis kõhu garantiid ei anna seegi? Küll aga kindlustab looduses veedetud päev hea enesetunde, puhanud närvikava ja rahuliku meele. Väärtused needki, teinekord ehk (kala)lihalikest soovidest enamgi.
Rusikareegel ütleb, et kui edukas püügipäev hakkab kulmineeruma saadud loomuse kulinaarse töötlemisega, peab pliidi juures askeldama toosama tegelane, kes vetefauna esindaja jäisest veest suutis päevavalgele meelitada. Kõrvalised isikud (armastatud abikaasa, viimase ema jne) tuleb sellistel puhkudel viisakalt, ent kehtestavalt muude asjatoimetuste juurde taandada.
Iga kalamehe varustusse kuulub igasuguste muude oluliste ja vähem oluliste vidinate kõrval lahutamatult ka kalaroogade retseptiraamat, kus reas küll ise katseeksituse meetodil järele proovitud söögid, küll sõpradelt-saatusekaaslastelt kuuldud roogade valmistamisjuhised. Siinkohal teeme juttu, mida kõike head ja paremat saab valmistada uimelistest, keda hea õnne ja teatavate oskuste olemasolu korral võib kõige sagedamini tabada Eestimaa mageveekogudest. Juuresolevad söögitegemise õpetused pärinevad otse algallikast, st õngemeestelt, kes on need saatnud kalastajate internetiportaalile kalale.ee.