Elekter peab kallinema

Näiteks Eesti energiasüsteemi juhtimise ja elektri ülekandega tegeleva Põhivõrgu elektrivõrgust on täna üle poole vanem kui 30 aastat. Normaalne keskmine vanus oleks 20?22 aastat. Investeeringute edasilükkamine muudab Eesti energeetika tehnilise olukorra veelgi keerulisemaks. Me ei tohi riskida selliste elektrikatkestustega, nagu viimasel poolaastal Ameerikas, Itaalias, Rootsis ja Helsingis on juhtunud.

Kui ülekande- ja jaotusvõrkude suures investeeringuvajaduses on pea kõik energeetikaeksperdid üksmeelel, siis tootmise osas on olukord võimalusterikkam.

Kui suures mahus peab Eesti ise tagama elektritootmise aastal 2018? Eesti Energia nõukogu otsustas pärast pikki arutelusid, et 85% ulatuses peab Eesti Energia olema suuteline tagama Eesti elektrilised võimsused. Mis on selle otsuse taust?

Täna toodetakse üle 90% Eesti elektrist Narva Elektrijaamades. Euroopa Liidu keskkonnanõuete kohaselt tuleb 2015. aastaks kõik Narvas töötavad vanad energiaplokid sulgeda. Siis võivad seal töötada ainult uued, keskkonnasõbralikumal ja efektiivsemal keevkihttehnoloogial baseeruvad energiaplokid.

Praegu viiakse Narvas kahte plokki üle uuele tehnoloogiale ja käesoleval aastal peaks see suur projekt, mis maksis 3,9 miljardit krooni, ka lõppema. Need kaks uut plokki suudavad oma 430 MW koguvõimsusega katta vaid ca 25?30% Eestis praegu vajaminevast elektrilisest võimsusest. Elektrienergia tarbimine kasvab aga Eestis 2?2,5% aastas. Seega vajab Eesti 15 aasta pärast veel hinnanguliselt 1000?1400 MW elektrilisi võimsusi.

Importelektri osakaal jääb investeerimisstsenaariumi kohaselt 15% juurde, sest tuleb silmas pidada, et tulevikus on peamiseks võimalikuks elektrimüüjaks Venemaa. Meie ülejäänud naabrid ? Soome, Läti ja Leedu ? on sel ajal tõenäoliselt elektriimportijad.

Suur energeetiline sõltuvus Venemaast pole Eestile mõistlik, eriti arvestades, et Venemaa on meie jaoks ka ainuke maagaasitarnija. Enam-vähem sama proportsioon elektrivarustuse osas on ka näiteks Soomel, kes samuti viiendiku vajaminevast elektrist impordib Venemaalt. Seetõttu on investeeringute kavas ette nähtud, et põlevkivienergiaplokkide uuendamine Narva Elektrijaamades jätkub, samuti tuleb Eestis arendada elektri ja soojuse koostootmist ning taastuvenergeetikat.

Eesti Energia äritegevuse rahavoog jääb tänasel elektrihinna tasemel pidevalt alla investeeringute summale. Keskmiselt jääb järgmise 15 aasta jooksul investeeringuteks puudu 2,217 miljardit krooni igal aastal. Raha puudujäägi katmiseks tuleb jätkata laenuvõtmist.