Hooletus õppelaenuga takistab kinnisvaraostu

Kõrvaltoodud probleemide ilmnemisel sõltub lahendus konkreetsest juhtumist. Kindlasti tuleb alati kasuks see, kui laenutaotleja on täitnud korrektselt oma varasemaid kohustusi nii panga kui ka teiste teenusepakkujate ees.

Laenuvõtmist lihtsustab vähemalt 30protsendilise omafinantseeringu olemasolu ning sissetulek, mis võimaldab kliendil tasuda laenumakseid raskusteta ka siis, kui laenuintressid peaksid tulevikus mõne protsendipunkti võrra tõusma.

Tüüpilisemad kitsaskohad, mille pärast laenutaotlused rahuldamata jäävad või esialgne plaan muutmist vajab, on järgmised:

- Laenutaotlejal on esinenud probleeme varasemate kohustuste täitmisel, näiteks on hilinetud õppelaenu maksetega või on maksehäirete registris üleval info võlgnevuste kohta. Peale laenu- ja liisingukohustuse täitmise võetakse siin arvesse ka võlgnevusi teiste teenusepakkujate ees, näiteks sideoperaatorile.

Otsus laenutaotluse kohta sõltub sel juhul konkreetsest juhtumist, arvesse võetakse võlgnevuste suurust ning nende esinemise sagedust. Kui tegemist on üksikute ning lühiajaliste hilinemistega, võib laenuintress kujuneda riskilisa tõttu tavalisest kõrgemaks. Kui aga on tegemist pidevate võlgnevustega, võidakse laenutaotlusele vastata eitavalt.

- Sissetulekust ei piisa soovitud laenu teenindamiseks. Sellisel juhul on üheks võimaluseks võtta laen kahe peale ehk siis sõlmida laenuleping, kus laenusaajateks on mõlemad pereliikmed.

Kui aga ka pere sissetulekust jääb väheseks, on soovitatav plaanid ümber teha ning võtta laenu väiksemas summas.

- Laenutaotlejate sissetulek võimaldab praegu küll laenumakseid tasuda, kuid intresside võimaliku tõusu korral moodustab igakuine makse juba poole või rohkemgi leibkonna sissetulekust, mis võib laenu tagasimaksmise raskeks muuta.