Hooletus õppelaenuga takistab kinnisvaraostu

Kodulaenu intresside madalseis, järjest uute kinnisvaraprojektide turuletulek ning pankade aktiivsus laenuturul ärgitab üha rohkem peresid laenu abil oma elamistingimusi parandama.

Üle 90% laenutaotlejatest viib selle plaani ka ellu. Osa unistuste teostamine tuleb siiski ka edasi lükata või ümber planeerida.

Enamasti ei tähenda kitsaskohtade ilmnemine siiski automaatselt eitavat vastust laenutaotlusele, vaid mõnede tingimuste muutmist, näiteks suurema omafinantseerimise osa vajadust või keskmisest kõrgemat intressimäära.

Kõrvaltoodud probleemide ilmnemisel sõltub lahendus konkreetsest juhtumist. Kindlasti tuleb alati kasuks see, kui laenutaotleja on täitnud korrektselt oma varasemaid kohustusi nii panga kui ka teiste teenusepakkujate ees.

Laenuvõtmist lihtsustab vähemalt 30protsendilise omafinantseeringu olemasolu ning sissetulek, mis võimaldab kliendil tasuda laenumakseid raskusteta ka siis, kui laenuintressid peaksid tulevikus mõne protsendipunkti võrra tõusma.

Tüüpilisemad kitsaskohad, mille pärast laenutaotlused rahuldamata jäävad või esialgne plaan muutmist vajab, on järgmised:

- Laenutaotlejal on esinenud probleeme varasemate kohustuste täitmisel, näiteks on hilinetud õppelaenu maksetega või on maksehäirete registris üleval info võlgnevuste kohta. Peale laenu- ja liisingukohustuse täitmise võetakse siin arvesse ka võlgnevusi teiste teenusepakkujate ees, näiteks sideoperaatorile.

Otsus laenutaotluse kohta sõltub sel juhul konkreetsest juhtumist, arvesse võetakse võlgnevuste suurust ning nende esinemise sagedust. Kui tegemist on üksikute ning lühiajaliste hilinemistega, võib laenuintress kujuneda riskilisa tõttu tavalisest kõrgemaks. Kui aga on tegemist pidevate võlgnevustega, võidakse laenutaotlusele vastata eitavalt.

- Sissetulekust ei piisa soovitud laenu teenindamiseks. Sellisel juhul on üheks võimaluseks võtta laen kahe peale ehk siis sõlmida laenuleping, kus laenusaajateks on mõlemad pereliikmed.

Kui aga ka pere sissetulekust jääb väheseks, on soovitatav plaanid ümber teha ning võtta laenu väiksemas summas.

- Laenutaotlejate sissetulek võimaldab praegu küll laenumakseid tasuda, kuid intresside võimaliku tõusu korral moodustab igakuine makse juba poole või rohkemgi leibkonna sissetulekust, mis võib laenu tagasimaksmise raskeks muuta.

Kodulaenu võetakse enamasti 10?15 aastaks ning selle aja jooksul esineb kindlasti ka intresside tõusmist. Seetõttu võtab pank kliendi maksevõime hindamisel arvesse ka potentsiaalset intressitõusu.

- Ebaselged sissetulekud. Enamasti on see probleemiks nende laenutaotlejate puhul, kes on ise enda tööandjad. Sellistel juhtudel tuleb enamik sissetulekust sageli omanikutuludest ning igakuisest töötasust ei pruugi piisata soovitava laenusumma teenindamiseks. Omanikutulude jätkusuutlikkust on aga keerulisem hinnata kui töötasu puhul.

Laenuotsus sõltub siin konkreetsest juhtumist, arvestades seda, millise ettevõtte ning kui suurt osalust omava omanikuga on tegemist.

- Sissetulekute kontrollimine on keeruline ka sellisel puhul, kui töötasu on saadud sularahas ning sissetulekute kinnituseks esitatakse vähetuntud ettevõtte palgatõend. Lahendus sõltub taas konkreetsest juhtumist ja sellest, kui palju infot õnnestub tõendi väljastanud ettevõtte kohta teada saada.

Kindlasti tuleb tööandjal hakata edaspidi, kui laen on võetud, palka laenuvõtja arvelduskontole kandma.

- Omafinantseerimise allikate ebaselgus. Seda esineb suuremahulise renoveerimise või maja ehituse puhul, kus omafinantseerimise osa plaanitakse saada jooksvatest tuludest, kuid nende tulude allikaid ei soovita pangale avada.

Pangal on aga riskikaalutlustest lähtudes möödapääsmatult vajalik kontrollida projekti finantseerimise allikaid.

Autor: Kersti Arro