Rakendusi ID-kaardile

Tallinna eeskuju ja parvlaevahanke nurjumine on ärgitanud hiidlasi arutama, mis kasu võiks meil olla sellest plastitükist rahakotis. Juba enne ID-kaardi kasutusele võtmist ärgitas Hiiu Leht Hiiumaa asjamehi tegudele, juba toona soovitas maakonnaleht, et Hiiumaa võiks ID-kaardi pilootprojektiks olla. ID-kaardi alusel saaks laevasõidu toetusmiljoneid jaotada nii, et saare põlisasukail sellest tuntav kasu oleks.

Ettepanekust tookord keegi tuld ei võtnud, sest polnud käepärast Tallinna näidet. Pealinn eraldab sikud lammastest, selle üle avaldatakse pahameelt, kuid suure Peetri soovidega arvestatakse. Hiiumaa ettevõtja Ain Tähiste hinnangul on just praegu soodne aeg laevasõidu toetuspõhimõtete muutmiseks. ?Meie asi oleks nüüd selge ja kõlava häälega öelda, kui palju raha me tegelikult üleveoks vajame ja mida kavatseme ülejäänuga teha,? arutleb Tähiste. Et täpseid andmeid, kui palju dotatsioonist (tänavu toetatakse mandri ja saarte vahelist laevaliiklust rohkem kui 100 miljoni krooniga) Hiiumaa liini tarvis kulub, pole saada, lähtub Tähiste eeldusest, et see summa on näiteks vaid 25 miljonit krooni.

Kultuurielu edendamiseks saavad hiidlased arvestada umbes miljoni krooniga aastas. Seda summat saaks kahekordistada, kui vaid neljal nädalal aastas oleks käigus pooled olemasolevatest liinidest. Miks on kujunenud olukord, kus enamik Hiiumaa elu väärindavaid valdkondi on masendavalt naeruväärses rahastamisastmes võrreldes summadega, mis lähevad praamiühenduse doteerimiseks?