Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadused kui peatükid Kafka ?Protsessist?

    Tänavu 1. juulist kehtima hakkav kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) sisaldab mitmeid inimõigusi eiravaid sätteid.
    KrMS seab vahistamise tähtajaks kuni aasta. Vahistamise konkreetse tähtaja fikseerimist ja isikule sellest teavitamist KrMS ei nõua, vaid sätestab, et vahistatu või tema kaitsja võib alles kahe kuu möödumisel vahistamisest esitada taotluse kontrollida vahistamise põhjendatust. KrMSi järgi lahendatakse taotlus eeluurimiskohtuniku kohtumäärusega, mida ei saa edasi kaevata.
    Lihtsustatud võimaluse loomine inimese kinnipidamiseks ilma süüdimõistva kohtuotsuseta ühe aasta jooksul on iseenesest inimõiguste ülddeklaratsiooni ja inimõiguste ning põhivabaduste kaitse konventsiooni eiramine. Eriti tülgastav on keeld esitada taotlusi vahistatuse põhjendatuse kontrollimiseks enne kahe kuu möödumist ja kaasnev edasikaebamise võimatus. Õigus olla ärakuulatud, on inimõigus.
    Olukord on eriti nutune juhul, kui vahistatu tervislik seisund halveneb või kui langevad ära alused vahistamise kui kõige äärmuslikuma meetme edasiseks kohaldamiseks. Konventsioon tagab kinnipeetule menetluse, millega kohus, mitte aga huvide konfliktis olev süüdistaja, kontrollib kiires korras tema kinnipidamise seaduslikkust ja reageerib ebamõistlikule vahistamisele vabastamisega. Vabadus on esmane põhiõigus. Kehtima hakkava tagurliku süsteemi eesmärk näib olevat hirmufooni loomine ja võimaluse avamine süü ülestunnistuse väljapressimiseks.
    Karistusseadustiku järgi (KarS) katkeb kuriteo aegumine isiku suhtes menetlustoimingutega tema kriminaalasjas. Tegemist on pretsedenditu sättega, mis on vastuolus nii meie põhiseaduse kui ülddeklaratsiooni mõistlikkuse ja üldise võrdsuse põhimõtetega. Uurimisorganeile antakse voli suvalistel ja ebavõrdsetel alustel valikuliste isikute suhtes aegumist katkestada ja pikendada selle kulgu 10 või 15 aastale. Kuna jõustuv seadustik ei näe enam ette uurimistähtaegu, siis võib igaüht, näiteks väidetavas maksukuriteomenetluses, hoida kafkalikus kahtlustatava staatuses 15 aastat, millega kaasneb elukohast lahkumise keeld ja vara arest.
    Selline regulatsioon eirab konventsiooni, mis tagab õiguse kiirele, ausale kohtulikule arutamisele. Tõenäoliselt saab ka KarSi-eelse koodeksi aegumise kohaldamise praktika Euroopa Inimõiguste Kohtult tõsise löögi. Sest aegumise kulgu arvutatakse isikule ebasoodsalt, kuni kohtu alla andmiseni. Samas peaks PSi ja konventsiooni järgi lähtuma avaldatud seadusest, mis nimetab mitte kohtu alla andmist, vaid hoopis kriminaalvastutusele võtmist. PSi ja ülddeklaratsiooni järgi on vastutus kriminaalseaduse alusel mõeldav alles süüdimõistmisel, mitte kohtu alla andmisel.
    Praegu kehtiv kriminaalmenetluse koodeks ja kehtima hakkav KrMS võimaldavad isiku süüdimõistmist ? aluseks uurija kabinetivaikuses tehtud protokoll, kohtualune ei pruugi tunnistajat kunagi näha. See on jällegi suures vastuolus konventsiooniga, mis sõnaselgelt garanteerib õiguse küsitleda kohtus süüdistuse tunnistajaid.
    Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt rõhutanud, et isikul on õigus avalikule kohtupidamisele tunnistajate vastustamise ja ristküsitlemise õigusega, v. a juhul, kui tunnistaja elu on ohus. Mitteavalik ja inkvisitsiooniline menetlus on vastuolus nii ülddeklaratsiooni kui PSi põhimõtetega.
    Arvestades senist tendentsi ja õigeksmõistvate otsuste statistilist haruldust (EPLi andmeil üks sajast), tundub, et inimõigustega mittearvestamine on taotluslik. Kui tsiviil- ja haldusõigus arenevad euroopalike väärtuste suunas, siis paradoksaalselt kasvab kiiva kriminaalmenetlus, mis peaks eriti täpselt järgima inimõigusi. Kehtestajad ei arvesta, et regulatsioon võib kunagi pöörduda ka nende endi vastu. Kõigi õnneks on Euroopa õigusruum siiski inimõiguste riive suhtes sallimatu.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.