Eesti turism jääb ELis ellu

Majandusministeeriumi koostatud strateegilise arengu plaan 1999?2003 seadis ülesandeks kahekordistada võrreldes 1997. aastaga turismiteenuste eksport aastaks 2003, mis tähendaks kasvu 8,34 miljardilt kroonilt 17 miljardile. Kuigi veel pole 2003. aasta lõplikke tulemusi, kahtlen selle plaani täitmises ? võetud ülesanne oli liiga ambitsioonikas, arvestades vähest ressurssi turismi arendamiseks ning pea olematut riiklikku poliitikat. Võrdluseks: ELi maades on keskmine riiklik investeering turismi 300 miljonit aastas. Eestis oli turismiameti eelarve aastaid 10 miljoni ringis. Arvan, et poliitikuil on, mille üle mõelda.

Pessimismiks pole meil ka põhjust. Kuulume n-ö klubisse ? l999. aastal võeti tänu Soome eestkostele Eesti Turismifirmade Liit vastu ELi turismiorganisatsiooni ECTAA. See on organisatsioon, mille ülesanne on turismialase koolituse, tehnilise ja juriidilise informatsiooni vahetamine, diplomite vastastikune tunnustamine ning kaasaaitamine turismitööstuse ees seisvate takistuste ? piir, viisad, maksud, toll ? kõrvaldamisele. Klubisse kuulumine tähendab meile võimalust ELi sõsarorganisatsioonidega võrdsetel alustel ühe laua taga istuda ning turismi arengukavade koostamisel kaasa rääkida. Võib öelda, et ECTAA on Eesti turismiettevõtete käepikendus Euroopa Komisjonis. Meie saame kaitsta oma huve ELis. Aga loomulikult on see, kas turist tuleb Eestisse, eeskätt meie enda teha.

Seoses ELiga kukub kahjuks aga ka tilk tõrva reisibüroode ja reisikorraldajate meepotti ? muutub käibemaksu kohaldamine. Eestisse sissetulev turism on siiani olnud eksport. ELi liikmena asendub Eestis osutatavate turismiteenuste 0%-line maksumäär osutatud teenuse maksumääraga, mis tähendab seda, et Eesti muutub välisturistile kallimaks ja ettevõtjal tuleb sama kasumi saamiseks tunduvalt rohkem tööd teha.

Iirimaa suutis ELi tingimustes kümne aastaga suurendada turismitulusid 120 protsenti. Millised on meie võimalused? Konverentsi- ja preemiaturism, terviseturism, kultuuri- ja teemareisid, loodusturism, golfireisid, perepuhkus turismitalus. Aga veel? Vähe oskame veel oma rikast ajalugu ja kultuuri turismitoodeteks muuta. Vahel piisab selleks väga vähesest. Näiteks oli läinud suvel grupil inglastel võimalus mängida eri kirikuis nädala jooksul 3?4 orelil päevas. Nad olid vaimustuses: ?Arvasime, et tuleme postkommunistlikku riiki seiklema, leidsime eest omalaadse, samas euroopaliku kultuuri ja inimesed, kes oma kultuuripärandit väärikalt hoida oskavad.?

Andkem turistidele võimalus osa saada Euroopa Tellisegootika teest, Hurmioru talude pakutavatest teenustest, seigelda Rootsi kuninga Carl XII jälgedes. Vaja on aga ka uusi ideid. Loota tuleb, et lähiajal saab hoo sisse Pokumaa. Eestil peaks olema ambitsiooni omalegi korralik teemapark saada. Korraliku marketingi korral tulevad ka näiteks jaapanlased meie pokude tegemisi kaema ? Muumimaal ja Pipimaal käivad nad meelsasti.

Jaanuaris Helsingis toimunud rahvusvahelise turismimessi raames korraldatud seminaril tõdesid nii laevafirmade, hotellide kui ka turismifirmade juhid, et sel aastal on Soomest Eestisse tulemas peale õllerallijate õnneks ka hulganisti kultuurinautlejaid. Ennekõike aga aitavad Eesti turismil ELis ellu jääda huvitavad tooted ning teenuste ja toodete kõrge kvaliteet. See paneb turisti unustama meie kapriisse kliima. Oluline roll on giididel, neil naistel-meestel, kes eri keeltes päevast päeva Eestile nii vajalikku propagandatööd teevad. Turismiettevõtjad vajavad aga ka stabiilsust.