Tööandja ei tohi küsida töötaja rahvust

Inimeselt võib küsida tema kodakondsuse ja emakeele kohta, kuid tema rahvust ei tohi küsida, sest see on otseselt etnilist ja rassilist päritolu kirjeldav info, ütles andmekaitseinspektsiooni järelevalvetalituse inspektor Bert Blös Äripäevale.

Kui firma küsib rahvuse kohta, peab ta olema ennast delikaatsete andmete koguja ja töötlejana andmekaitseinspektsioonis registreerinud.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei tohi tööandja küsida andmeid, mille küsimine läheb vastuollu diskrimineerimise keeluga ehk mille valdamisel tööandja võib loobuda inimest tööle võtmast või kehtestada töötajale halvemad tingimused. Täielikult on välistatud küsimused töötaja abiellumise ja lastemuretsemise plaanide kohta, kinnitas Siitam.

Tiina Smirnov, Estconde OÜ personalijuht:

Leian, et kandidaadilt pangakonto numbri küsimine ei ole asjakohane, tegemist on siiski kandidaadi, mitte tööle võetud inimesega. Abikaasa ja elukaaslase, õdede-vendade, ema-isa täpne sünniaeg, amet, töö- ja elukoht koos telefoniga ? mis tähtsust on lähisugulastel? See on sügavpuhastus ? inimeselt küsitakse väga intiimseid asju ja siis tahetakse nõusolekut, et andmed jäävad firma valdusesse. Kusagil ei ole infot, mis kinnitaks, et andmeid ei kasutata kurjasti.

Eela Velström, Falck Eesti personalijuht:

Meie isikukaart ei puuduta kandidaate, vaid ainult väljavalituid. Ema-isa-õe-venna andmeid ei küsi, laseme lihtsalt anda ühe kontaktisiku andmed. See on vajalik, et kiireid teateid edastada või küsida infot, kui inimene ei tule tööle. Oma tööst tulenevalt peame me küsima ka delikaatseid isikuandmeid inimese kriminaalvastutusele võtmise kohta. Teiste tööandjate puhul sõltub kogemusest, ilmselt soovivad nad oma riski maandada.