Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööandja ei tohi küsida töötaja rahvust
Inimeselt võib küsida tema kodakondsuse ja emakeele kohta, kuid tema rahvust ei tohi küsida, sest see on otseselt etnilist ja rassilist päritolu kirjeldav info, ütles andmekaitseinspektsiooni järelevalvetalituse inspektor Bert Blös Äripäevale.
Kui firma küsib rahvuse kohta, peab ta olema ennast delikaatsete andmete koguja ja töötlejana andmekaitseinspektsioonis registreerinud.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei tohi tööandja küsida andmeid, mille küsimine läheb vastuollu diskrimineerimise keeluga ehk mille valdamisel tööandja võib loobuda inimest tööle võtmast või kehtestada töötajale halvemad tingimused. Täielikult on välistatud küsimused töötaja abiellumise ja lastemuretsemise plaanide kohta, kinnitas Siitam.
Samas on mitmete andmete küsimine kahe otsaga asi. Ühest küljest ei peaks tööandja enne tööle võtmist küsima inimese laste arvu, samas kui tööandjal on vaja teada, kas ja kui vanu lapsi töölevõetu kasvatab, sest töötingimused sõltuvad sellest: alla kolmeaastase lapse vanemat ei saa vallandada ning alla 12aastase lapse vanemat ei tohi rakendada öises vahetuses, rääkis Siitam.
Laevafirma Tallink palub tööle kandideerijal täita neljaleheküljelise ankeedi, kus tuleb nimetada peale rahvuse ära kõigi lähisugulaste ? isa-ema-õe-venna ja abikaasa või elukaaslase ? täpne sünniaeg ning töö- ja elukoht koos telefoniga. Samuti see, palju kandidaat praegusel töökohal teenib, pangakonto number ning see, kas ta on kriminaalasjas vastutusele võetud. Lõpetuseks annab ankeedi täitja nõusoleku, et need andmed jäävad ettevõtte valdusesse.
Tallink Grupi personalijuht Lemme Asi selgitas, et nende ankeet on üks nii kandidaadile kui ka tööletulijale ning töötatud välja spetsiaalselt merepersonali jaoks. ?Meie töötajad on sageli nii noored, et nendega ei saa muud moodi kontakti kui ema-isa kaudu,? selgitas Asi.
Tema sõnul on lähisugulaste andmed merepersonali eripära arvestades vajalikud, sest kui inimesed on pikka aega merel, peab olema keegi, kellele teatada, kui midagi juhtub. ?Estonia katastroof näitas, miks on omaste andmeid vaja ning peale seda täiendasime ka meie oma ankeeti,? ütles Asi. Rahvus on aga oluline, kuna passiandmeid läheb vaja piiriületusel.
Bert Blösi sõnul ei piisa nende andmete esitamisel mitte ainult tööle kandideerija nõusolekust, vaid kõik kontaktisikud peavad andma oma nõusoleku nende andmete esitamiseks ja töötlemiseks. Siin lasub nõusoleku nõutamise kohus mitte niivõrd tööandjal kui andmed esitanud tööle kandideerijal.
Andmekaitseseaduse järgi peaks tööandja inimestelt saadud andmed hävitama kohe pärast seda, kui andmete kogumise eesmärk on täidetud ehk siis sobiv töötaja vabale töökohale leitud, rääkis Blös. Kui tööandja aga lubab, et võtab inimesega vaba töökoha tekkimisel hiljem ühendust ja hoiab seepärast tema andmeid kauem alles, ei ole tal kohustust andmeid hävitada.
Ehkki inimene ei ole kohustatud kõigile tööle kandideerimise ankeedis toodud küsimustele vastama, tunnistab Lemme Asi, et valikut on parem teha inimeste hulgast, kes on oma tausta rohkem avanud, ning kinnisemad kandidaadid satuvad nendega võrreldes ebasoodsasse seisu.
Tiina Smirnov, Estconde OÜ personalijuht:
Leian, et kandidaadilt pangakonto numbri küsimine ei ole asjakohane, tegemist on siiski kandidaadi, mitte tööle võetud inimesega. Abikaasa ja elukaaslase, õdede-vendade, ema-isa täpne sünniaeg, amet, töö- ja elukoht koos telefoniga ? mis tähtsust on lähisugulastel? See on sügavpuhastus ? inimeselt küsitakse väga intiimseid asju ja siis tahetakse nõusolekut, et andmed jäävad firma valdusesse. Kusagil ei ole infot, mis kinnitaks, et andmeid ei kasutata kurjasti.
Eela Velström, Falck Eesti personalijuht:
Meie isikukaart ei puuduta kandidaate, vaid ainult väljavalituid. Ema-isa-õe-venna andmeid ei küsi, laseme lihtsalt anda ühe kontaktisiku andmed. See on vajalik, et kiireid teateid edastada või küsida infot, kui inimene ei tule tööle. Oma tööst tulenevalt peame me küsima ka delikaatseid isikuandmeid inimese kriminaalvastutusele võtmise kohta. Teiste tööandjate puhul sõltub kogemusest, ilmselt soovivad nad oma riski maandada.