Firmad saavad saastekogustega vabalt kauplema hakata

Kui suur kasvuhoonegaaside ehk süsinikdioksiidide Eestile määratud heitkogus on ja kuidas see siinsete ettevõtete vahel täpselt jaotub, peab olema selge hiljemalt 1. maiks.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialisti Heidi Halliku sõnul on jaotusplaanis 41 ettevõtet, kes saavad neile määratud kogusega ise vabalt kauplema hakata.

?Kes tunneb, et tal jääb lubatud kogus täitmata, saab selle vabalt n-ö börsil maha müüa, kes aga hindab, et lubatud piirmäär on tema jaoks liiga väike, saab kogust ülejääki omavatelt firmadelt juurde osta,? märkis Hallik.

Esialgsetel hinnangutel võib üks heitkoguse tonn maksma hakata umbes 10 eurot ehk 156 krooni. Hind võib aga kujuneda ka pisut kõrgemaks või väiksemaks. ?Eesti ettevõtted ei pea endale kogust juurde ostma tingimata Eestist, nad võivad seda teha ka mujalt Euroopast, sest ilmselt võib siin saastetonni hind isegi kallimaks kujuneda,? märkis keskkonnaministeeriumi spetsialist.

Heitkogustega kauplemise võimaluse andmine firmadele peaks neid motiveerima oma saastekoguseid vähendama, sest ülejääki müües saavad nad tulu teenida.

?Kui Eesti Energia ettevõtted saavad heitmelubasid rohkem, kui soovitud ja arvestusperioodi lõpuks jääb lubasid üle, siis on neid heitmelubasid võimalik müüa ja saadud vahendid suunatakse EE ettevõtete keskkonnainvesteeringute katteks,? ütles Eesti suurima kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja Eesti Energia (EE) keskkonnajuht Valdur Lahtvee.

Kui EE ettevõtted saavad heitmelubasid vähem, kui soovitud, siis pole neil Lahtvee sõnul võimalik tarbijatele soovitud koguses elektrit toota või tuleb heitmelubasid turult juurde osta. ?Viimasel juhul tuleb tarbijal lisaks elektri hinnale tasuda ka lubade soetamise hind,? lisas Lahtvee.

Täna heidavad EE elektrijaamad õhku keskmiselt 1,3 kilo süsinikdioksiidi iga kilovatt-tunni elektri kohta. ?Kui muuta tehnoloogiat või võtta kasutusele vähem saastavad kütused, on võimalik C02 heitmeid vähendada ja nii kokku hoitud heitmelubasid müüa,? märkis keskkonnajuht.

EE ettevõtted paiskasid 2003. aastal õhku 11,84 miljonit tonni süsinikdioksiide, lisaks kümneid tuhandeid tonne muid keemilisi ühendeid.

Kui 1990. aastal paiskas Eesti õhku ligi 43,5 miljonit tonni kasvuhoonegaase, siis 2002. aastal 19,5 miljonit tonni. Halliku kinnitusel ei kujune Eestile jagatav saastekogus euroliidu nõuete tõttu nii suureks, kui reaalselt oli 2002. aastal.

Saastekogused jagatakse 1. jaanuarist 2005 ettevõtetele välja kolmeks aastaks, trahv saastekoguse ületamisel on kuni 2008. aastani 40 eurot tonnist, alates 2008. aastast 100 eurot.

Läti jagab 86 firma vahel heitkoguseid kokku 13,8 miljonit tonni. 0,75 protsenti kvoodist on plaanis müüa oksjonil. Eesti pole veel otsustanud, mida ülejääva saastekogusega teha, Halliku sõnul on üks võimalus, et see jääb reservi.

Kyoto kliimalepinguga on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside heitmeid aastaiks 2008?2012 kaheksa protsenti 1990. aasta tasemest. Praegu on Eesti heitmed alla poole 1990. aasta tasemest.