Euroopa Nõukogu peab Eesti probleemiks kohalike omavalitsuste avatust korruptsioonile
Euroopa Nõukogu peab Eesti probleemiks kohalike omavalitsuste jätkuvat avatust korruptsioonile ning piisava kontrolli puudumist nende üle.
Samuti jääb Eestis vajaka politsei ning prokuratuuri kogemustest konfiskeerimise alal, seisab Euroopa Nõukogu juures tegutseva korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO poolt eelmisel nädalal avalikustatud uues hindamisaruandes Eesti kohta.
Aruandes tõstetakse esile Eestis lühikese ajaga vastu võetud euroopalikele standarditele vastavaid seaduseid, mis on vajalikud korruptsiooniga võitlemiseks.
Erinevalt eelmisest GRECO aruandest ei käsitleta seekord korruptsioonialast olukorda laiemalt, vaid keskendutakse kolmele valdkonnale: korruptiivsed tulud ning nende seosed rahapesu ja konfiskeerimisega, avalik haldus ja korruptsioon ning juriidilise isiku vastutus.
Eelmise aasta oktoobri seisuga koostatud aruandes anti Eestile 15 soovitust, millest osad on tänaseks täidetud, teatab justiitsministeerium. Eesti on juba vastu võtnud korruptsioonivastase strateegia 'Aus riik' ning seda viiakse ellu. Korruptsioonijuhtumite uurimist on tugevdatud, pannes seda tööd tegema spetsialiseerunud prokurörid ja uurijad. Ette on valmistatud seadusemuudatused, mis annavad Riigikontrollile suuremad võimalused kohalike omavalitsuste auditeerimiseks.
GRECO osutas ka vajadusele teavitada avaliku sektori töötajaid rohkem korruptsioonivastastest seadustest ja juhtnööridest ning luua mõõdikud korruptsioonivastase tegevuse hindamiseks. Strateegia 'Aus riik' edukust mõõdetakse sellega, kas korruptsiooniga kokku puutunud inimeste arv väheneb. Selleks tehakse igal aastal põhjalik uuring Tartu Ülikooli teadlaste osalusel.
Aruandes sisalduvate soovituste täitmist arutab korruptsioonivastane ministrite komisjon oma järgmisel koosolekul.
Hindamisaruanne valmis Soome, Ungari ning Inglismaa ekspertide poolt Eesti visiidi käigus kogutud info põhjal. Eksperdid külastasid Eestit 2003. aasta oktoobris ning kohtusid Justiitsministeeriumi, Riigikantselei, Kaitsepolitseiameti, Riigiprokuratuuri, Eesti Linnade Liidu jt esindajatega. Aruanne valmis 2004. aasta suveks, selles toodud soovitused peab Eesti ellu viima 2005 aasta lõpuks.