Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti liigub lumepallis Skandinaavia poole

    Riikide majandusmudelite evolutsiooni kohta on olemas lumepalli teooria. Selle järgi toimuvad ühe piirkonna riikide majandussüsteemide siirded nagu lumepalli veeremine: ühes riigis tekib vaikselt mingi soodus arengusuund, mis hakkab kaasa rullima teisi riike. Kui piirkonna riigid tahavad edaspidi edukat majanduskoostööd teha, siis peavad ka nende majandusmudelid sarnaseks muutuma.
    Just lumepallina algas nõukogude bloki riikides 1980. aastatel üleminek sotsialistlikult plaanimajanduselt kapitalistlikule turumajandusele. See algas Poola sadamatehastest, haaras reformidena endaga kogu Poola ja kaasas järjest jõulisemate turumajandusreformidega T?ehhoslovakkia, Ungari, Sloveenia ning lõpuks Eesti, Läti ja Leedu.
    1990. aastatel haaras Kesk- ja Ida-Euroopa riike uus turumajanduslike reformide pall. Selle sisuks oli esmalt nende riikide majanduste kiire ja jämedakoeline põimumine Euroopa Liiduga. Praegu on alanud ka juba peenpõimumine, mis seisneb eeskätt kõigi ELi riikide majandusmudelite üksikasjalisemas kooskõlastamises. Selles konvergentsis on lumepalli teooriast meile õpetlik järgmine. Riikide majandusmudelite evolutsioonis on oluline geograafiline lähedus. Seega avaldavad meie riigi majandusmudeli edasisele kujunemisele paratamatult väga tugevat mõju eeskätt Skandinaavia riigid, tahame me seda või mitte. Meie majandusmudel hakkab paratamatult edaspidise arengu käigus kõige enam lähenema Skandinaaviamaade heaolumajanduse mudelitele.
    Häda on nüüd selles, et paljude poliitikute väitel ei olevat Skandinaavia riikide mudelid majanduslikult efektiivsed ega jätkusuutlikud ning meil Eestis oleks kasulik sellesuunaliste arengute ahelast lahti murda ning arendada oma rahvuslikult eri- ja imepäraseid eeskujusid kogu maailmale. Ometi ei kinnita pikaajalised statistilised faktid neid etteheiteid.
    Näib, et etteheidete puhul on suures osas tegemist teadliku politikaanlusega. Püütakse endale poliitilist kapitali koguda kodukootud veidrate, kuid rahvuslikult omapäraste majandusmudelite viljelemise, teostamise ning rahvusvahelise propageerimisega. Näiteks sellise veidra tulumaksusüsteemi propageerimisega, mis justkui ühelt poolt kergendavat ettevõtluse olukorda, kuid teiselt poolt ikkagi olevat (meie rahandusministri väitel) meie ettevõtluse tulumaksude osa eelarves kordi suurem kui Saksamaal. Meie maksusüsteem pidavat vabastama investeeringuteks suunatavad summad tulumaksust. Kuid see vabastus kehtib ainult juriidilisele isikule, arusaamatutel põhjustel peab füüsiline isik ikkagi investeeringuteks kasutatavatelt tuludelt tulumaksu ära maksma.
    Loogiline liga-loga majandussüsteemis tekitab elanikes paksu verd. Samuti nagu valitsuse ebaloogiline majanduspoliitika, kus ühelt poolt räägitakse Skandinaavia tüüpi teadmuspõhisele majandusele üleminekust, aga teiselt poolt tehakse teaduskulutusi elaniku kohta suurusjärgu võrra vähem, suurendatakse tasulise hariduse osakaalu ja hoitakse haritlaste palgad madalal. Sellised asjad vähendavad meie majandussüsteemi usaldusväärsust. Aga just usaldusväärsus on majandusliku arengu nurgakivi.
    Kas me pole mitte mõttetute rahvuslike omapäradega majandusmudelis ja mõttetu võitlusega Skandinaavia mudeliga konvergeerumise vastu kujundanud ebameeldiva sotsiaal-poliitilise kliima edukaks majandustegevuseks?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.