Maksusüsteem tuleb varakult selgeks vaielda

Äripäev kutsus üles tegema kiiresti uut maksukava, et ettevõtjatel oleks varakult teada, milline süsteem hakkab toimima alates 2009. aastast. Rahandusminister Taavi Veskimägi on samuti kutsunud arutama ettevõtluse maksustamise üle pärast 2008. aastat.

Seni teame, et koalitsioon on otsustanud vähendada tulumaksumäära 20%ni sammuga 2% aastas ning maksusüsteemi muutused peavad tulema alates 2009. aastast lähtuvalt Euroopa Liidu lepingust.

Aasta tagasi tegelesid maksuteemaga ka ühiskondliku leppe eksperdid, kes töötasid välja kriteeriumid, hindamaks maksukoormuse taset ning seadmaks piirid liiga kõrgele maksukoormusele. Üllatavalt tulid sellele aga valulised reageeringud erakondadelt, kes olid maksusüsteemi osas vastandlikel seisukohtadel. Progresseeruva tulumaksu pooldajatest võis aru saada, sest nende huvi võib tõesti olla maksukoormuse tõstmine. Kuid samamoodi olid maksuteema ühiskondlikus leppes käsitlemise vastu ühetaolist tulumaksu ja selle järsku vähendamist propageerivad poliitikud.

Võib arvata, et nende kavandatavad maksusüsteemi muutused olid keerukamad ning tulumaksumäära vähendamise kõrval nähti ette ka kaudsete maksude määrade suurendamist ning nad ei olnud sugugi kindlad, et selle tulemusel üldine maksukoormus ei suurene.

Ekspertide poolt jäi kõlama seisukoht, et teatud maksumäära kiirete suurte muutuste tulemused ei ole piisavalt ettenähtavad, mistõttu oleks vajalik konservatiivne lähenemine, kus kokkulepitud suunas tegutsetakse mõõdukalt ja pikaajaliselt, hoidudes järskudest ulatuslikest muutustest. Arutelu edasiviimiseks on esmalt vaja määratleda selle eesmärgid.

Need võiks olla, et valitsus hoiab maksukoormuse igal juhul madalamal, kui meile majandussuhetelt oluliste riikide keskmine. Teiseks tuleb määratleda maksusüsteemi suund: liikumine otseste või kaudsete maksude osatähtsuse kasvu suunas. Lõpuni tuleb viia vaidlus proportsionaalse ja progresseeruva tulumaksu üle. Proportsionaalsuse kasuks räägib selle lihtsus ja teatud põhimõtteline selgus ? kõik maksavad võrdse osa ühiskonna huvides.

Samas võib leida argumente ka progresseeruva maksusüsteemi kasuks. Ettevõtjad on ise andnud endile soodsamad võimalused kui teistele kodanikele. Liisingu- ja laenuintressid, järelmaksu võimalused ja soodustused sõltuvad taotleja sissetulekust või varalisest seisust. Sel moel antakse erasfääris omavahel tagasi see, mille riik maksudena võtab.

See viib mõtteni, et ühiskond võib sellelt grupilt eeldada suuremat tulumaksu, sest erasfääris on nende koormised väiksemad. Samuti on ettevõtjate lobitöö oma huvide kaitsel jõulisem kui teistel gruppidel. Teisest küljest võiks tasakaalustavaks teguriks olla heategevusliku annetamise soodustamine. See annaks tunnistust edukate hoolivusest. Praegu ei ole jõukamate inimeste enamik filantroopiale väga avatud. Tasub mõelda, kuidas sedagi maksusüsteemi abil turgutada.

Maksudebatt on vajalik ja seda peab pidama ajal, mil ei ole käimas valimiskampaaniat. Kampaania aegne poliitiline demagoogia ei luba asist arutelu.

Autor: Agu Laius