• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    KredEx peatab kortermajade rekonstrueerimistoetuse avalduste vastuvõtmise

    Seoses 2004. aastaks riigi poolt eraldatud vahendite ammendumisega peatab KredEx oktoobri lõpus kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu.

    2004. aastaks riigieelarvest eraldatud 16,4 mln kroonist kortermajade rekonstrueerimistoetusteks on 11. oktoobri seisuga vabu vahendeid veel veidi üle 2,1 miljoni krooni, teatas Kredex.
    Viimastel kuudel on KredEx väljastanud rekonstrueerimistoetusi kuus keskmiselt 3,5 mln krooni ulatuses. Tänavu on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud 510 kortermaja. 2003. aastal said toetust 308 kortermaja, kogusummas ligi 12 mln krooni. KredExi rekonstrueerimistoetus katab kuni 10% kortermajade renoveerimistöödest (v.a. kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid).
    Kõige enam on rekonstrueerimistööde tegemiseks toetust taotlenud Harjumaa ja Ida-Virumaa kortermajad, vastavalt 37% ja 32% taotlustest, teistest aktiivsemad on ka Tartu- ja Järvamaa kortermajad.
    Kortermajad on rekonstrueerimistoetust küsinud peamiselt katusetöödeks (35% taotlejatest), fassaaditöödeks ja välisuste vahetuseks (20%), fonoluku süsteemi paigaldamiseks (14%) ning trepikoja akende vahetamiseks (11%).
    Rekonstrueerimistoetuste kõrval väljastab KredEx ka kortermajade tehnilise ülevaatuse toetust, mis katab kuni 50% ülevaatuse summast, kuid mitte enam kui 6000 krooni. Tehnilise ülevaatuse toetuste väljastamist jätkatakse ka pärast oktoobri lõppu. Vahendeid selleks jätkub KredExil praeguste prognooside kohaselt jaanuari keskpaigani.
    KredEx alustas korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljastamist 2003. aastal riikliku elamumajanduse arengukava 2003-2008 alusel. 2005. aasta riigieelarve eelnõus on elamumajanduse toetusteks ette nähtud 20 mln krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.