Maksukoormus ei tõuse

Kohe alguses tuleb ümber lükata kulutulena levima hakanud väärväited (või kellegi soovunelmad), et 2005. a suureneb maksukoormus. Ei suurene. Nii käesolevaks kui ka järgmiseks aastaks ootame maksukoormuseks 33% SKPst. 2003. aasta maksukoormus oli 33,3%. Seega saab pigem rääkida langevast trendist.

Maksukoormus püsib sellisel tasemel tänu meie soodsast majandusarengust, maksumaksjate maksukuulekuse tõusust ning maksuhalduri efektiivsemast tööst tingitud paremale maksude laekumisele. Samal ajal on nii ettevõtte kui ka üksikisiku tulumaksu koormat kergendatud. Maksumäärade langetamine ei too kaasa üksühest maksude laekumise langust, vaid keskpikas perioodis hoopis vastupidi.

Võimuloleva valitsuskoalitsiooni üks põhilisi tegevuseesmärke on otseste maksude langetamine. See tähendab nii üksikisiku kui ka ettevõtte tulumaksu vähendamist. Seda saab igaüks tunda juba sel aastal, aga veelgi rohkem järgnevatel aastatel. Aastaks 2007 langeb tulumaksu määr 20 protsendile (järgmisel aastal 24%-le) ja maksuvaba tulumäär tõuseb palgasaajatele 2000 kroonini kuus (järgmisel aastal 1700 kroonini). Madalamad tööjõumaksud toovad juurde uusi investeeringuid ja uusi tasuvaid töökohti, võimaldavad maksta paremat palka ja motiveerida inimesi rohkem töötama ehk kokkuvõttes kiirendavad meie majanduskasvu veelgi.

Eesti keskmine brutopalk kasvab 2005. a üle 7% ehk üle 6400 kr aastas. Maksumuutuste tõttu kasvab keskmine netopalk veel ligi 2400 krooni võrra ning kokku lisandub järgmisel aastal keskmist palka saava inimese rahakotti 7150 krooni. Netopalk kasvab üle 10%. See on ligi 1000 kr rohkem kui ühe kuu netopalk.

Maksude alandamisel on ka oluline sotsiaalpoliitiline mõõde. Maksumuutuste tulemusena kasvavad kiiremini just madalama palgaga inimeste tulud. Kui keskmise palgaga inimese netopalgale lisandub maksureformist tulenevalt 3,3%, siis näiteks 4000kroonisele palgale lisandub 3,7%.

Ka ettevõtte tulumaksu määr langeb järgmisel aastal 24 protsendile. Seejuures kogutakse seda maksu Eestis ainult dividendidelt ja erisoodustustelt. Ettevõttesse tagasi investeeritav kasum on jätkuvalt maksuvaba. Ettevõtete maksukoormuse hulka loetakse lisaks ettevõtte tulumaksule ka sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Viimati nimetatud määrad jäävad järgmisel aastal muutumatuks.

Seega ettevõtete maksukoormus langeb 2005. aastal ja edaspidigi, kuna sinna kuuluvad maksud kasvavad aeglasemalt kui majandus ja riigieelarve tervikuna. Tegelikult toob ka üksikisiku tulumaksu langetamine ettevõtjale kergendust, kuna töötajate palku on võimalik tõsta, vähendades samal ajal kogukulusid.

Väär on ettevõtete maksukoormuse hulka lugeda aktsiise ja käibemaksu: need maksab kinni lõpuks tarbija. Aktsiiside ja käibemaksu puhul on ettevõtjale pandud lihtsalt maksu kokkukogumise ning riigile edasikandmise kohustus. Ääretult harvad on juhtumid, kus ettevõtte kasumimarginaale vähendatakse maksude tõusu tõttu.

Riigi eelarvestrateegia 2005-2008 näeb ühe eesmärgina ette suunata maksukoormus järk-järgult tööjõu ja kapitali maksustamiselt tarbimise ja ressursside maksustamisele. Tegemist on riigi võetud teadliku eesmärgiga nihutada maksukoormuse raskuspunkt otsestelt maksudelt kaudsetele üldist maksukoormust tõstmata. Selge eelarvepoliitilise meetmena kasutatakse tubaka, alkoholi ja hasartmängude kõrgemat maksustamist nende pahedega võitlemiseks.

Näide: 4000kroonise brutopalgaga isik võidab tulumaksureformist 124 kr kuus. Eeldusel, et sellise inimese ainus pahe on alkohol, peaks ta kuus ostma üle kahekümne pudeli viina ehk rohkem kui ühe kasti, et reformist mitte kasu saada. Kast odavamat viina maksab ca 1000 kr. Seega peaks inimene iga kuu kulutama palgast veerandi kange alkoholi ostmiseks, mis ei ole õnneks Eestis eriti sage juhus.

Autor: Kalle Kukk