Tallinna Prügila tõstab hindu esimest korda

Vastukaja 13. oktoobri juhtkirjale ?Prügikuningas Tallinna Prügila haub jälle hinna tõstmist?

Tallinna Prügila alustas jäätmete vastuvõtmist 2. juunil 2004 hindadega, mis lepiti kokku Tallinna Prügila rajamisel. 1. jaanuarist 2005 planeeritav hindade tõstmine on seega esimene prügila hinnatõus ja Äripäeva väide teistkordsest hinnatõusust on eksitav.

Ei saa nõustuda ka Äripäeva väidetega prügila olematust kütuse- ja veekulust. Tänapäevase prügila haldamisel kasutatakse ladestusalal jäätmete pressimiseks spetsiaalseid prügirulle, mis tarvitavad kuni 50 liitrit diislikütust tunnis. Prügilas on kasutusel teisigi diislikütusel töötavaid mehhanisme. Seega on jäätmete ladestuskulud otseselt seotud kütuse hinnaga.

Tallinna Prügila haldamiskulud ei ole kuidagi seotud ASi Cleanaway jäätmeveo kuludega, kuna enamiku oma jäätmetest veab Cleanaway Tallinna Jäätmete Sorteerimistehasesse ja sealt veetakse ladestamisele kuuluvad jäätmed juba teiste vedajate poolt edasi Tallinna Prügilasse. Euronõuetele vastavas prügilas kogutakse kogu territooriumil tekkiv sadevesi kokku ja puhastatakse. Tallinna Prügilal pole reoveepuhastusseadmeid, seega suunatakse vesi puhastamiseks Tallinna veepuhastusseadmetesse. Et prügila ületas heitvete saastenormid, peab ta maksma ülereostuse topelttasu. Tuleval aastal rajatakse prügilas teine ladestusala, millelt kogutavad reoveed suurendavad veelgi heitvete koguseid.

Kas keegi teine suudab käidelda Tallinna jäätmeid soodsamalt kui Tallinna Prügila, näitab tulevik. Neli aastat Loode-Eesti prügilat rajava Ragn-Sellsi opereeritavas Rapla jäätmete ümberlaadimisjaamas on juba täna jäätmete vastuvõtuhind lähedane Tallinna Prügila plaanitavale jäätmete vastuvõtuhinnale. Tallinna Prügila peab teavitama oma kliente hinnamuutusest 60 päeva ette. Aritmeetika näitab, et 1. jaanuarist 2005 kehtima hakkavad jäätmete vastuvõtuhinnad tuleb teatavaks teha tänavu oktoobris. Et hinna kinnitamine sattus pealinna võimuvõitlusega samale ajale, on üksnes kokkusattumus. Keila prügiveohindade kujunemises Tallinna omadest kõrgemaks ei saa aga Tallinna Prügilat süüdistada.

Suurenevate ladestuskulude juures on jäätmetekitaja ainsaks võimaluseks jäätmekäitluskulusid vähendada jäätmete suunamine taaskasutusse. Selleks tuleb kõigepealt alustada esialgse sorteerimisega jäätmete tekkekohas. Aga võrdsete hindade juures on võimatu panna inimesi loodussõbralikult jäätmeid koguma. Sellist näidet pole tuua ka ühegi naaberriigi kogemusest. Segaolmejäätmete vastuvõtuhinna tõustes on tarbijatel võimalus jäätmete liigiti kogumise korral võita vähenenud segaolmejäätmete koguste arvelt.

Maailma Looduse Fondi andmetel paikneb Eesti hetkel looduse kulutajate teise kümne alguses, kulutades loodusvarasid inimese kohta 3,5 korda rohkem, kui maailma loodusvarad lubaksid. Seega, kui me soovime raisata vähem loodusressurssi, peame leidma võimaluse vähendada ladestatavate jäätmete hulka, mitte soodustama madalate ladestushindadega jäätmete lausladestamist. Tallinna Prügila ei ole kunagi teinud saladust oma tegevusest ja teeb meeleldi koostööd inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Äripäeva ja samuti teiste ajakirjandusväljaannete esindajad on oodatud tutvuma Tallinna Prügila ja kaasaegse jäätmeladestustehnoloogiaga.

Autor: Allan Pohlak