• OMX Baltic0,16%300,42
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,31%1 197,68
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 1000,00%8 774,92
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • OMX Baltic0,16%300,42
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,31%1 197,68
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 1000,00%8 774,92
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • 18.10.04, 09:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pärnu PM: Pärnu sadama kaubakäive väheneb

Tänavu üheksa kuuga veeti Pärnu sadama kaudu 40 000 tonni vähem kaupa kui möödunud aastal samal ajal, sadamat külastanud laevade arv kahanes 73 võrra.
ASi Pärnu Sadam juhatuse esimees Peeter Volkov ütles, et kui poole aastaga jõudis kaubakäive veel pisut plussi, siis suvised vihmad pidurdasid nii metsavarumist kui turbakuivatamist ja see annab end sadama töös tunda, kirjutab Pärnu Postimees.
Samal ajal rääkis Volkov, et ehkki 40 000tonnine tagasiminek tundub suure kogusena, moodustab see sadama aasta kaubakäibest vaid kaks protsenti.
Kaubakäibe vähenemine oleks sadamas märksa suurem, kui jõudsalt poleks kasvanud Venemaa palkide ja Via Baltica remondiks vajaliku killustiku sissevedu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Palgivedu on aasta-aastalt kasvanud ja jõudnud tänavu üheksa kuuga 93 500 tonnini, mis on tunduvalt rohkem kui mullune koguimport samal ajavahemikul.
Teederemondiks toodi laevadega kohale ligi 50 000 tonni killustikku, mis kasvatas impordi Pärnu sadama kaudu 157 176 tonnini, ületades mulluse tulemuse rohkem kui kaks korda. Volkov nentis, et killustiku sisseveol oli tegemist ühekordse suure objektiga ja järgmistel aastatel ei pruugi kogused enam nii suured olla.
Eksport Pärnu sadama kaudu vähenes tänavu üheksa kuuga mullusega võrreldes 1 394 000 tonnilt 1 268 000ni, seega tervelt 126 000 tonni võrra. See on väga arvestatav kogus, millest lõviosa langeb ümarpuidu, kuigipalju freesturba ning saematerjali arvele.
Ümarpuidu suhtes on Volkov optimistlik ja avaldas lootust, et kui ilm mehi metsatööle lubab, hakkavad väljaveetava puidu kogusedki kasvama. Freesturba väljaveos aga ei ennusta Volkov eelolevaks talveks ja kevadeks midagi head.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele