Kaunis loodus ja eraldatus köidavad taluostjat

Tallinna lähiümbruses peaaegu puudub täna privaatsemate vanemate maamajade ostu-müügiturg, sest enamik vanu talukohti on juba leidnud uue omaniku. Kõige suurem on nõudlus pealinnast 30?60 kilomeetri kaugusel paiknevate endiste talukohtade järele, mis vajavad täielikku või osalist renoveerimist. Harvemini on ostjad huvitatud 100 km ja kaugemal paiknevatest kinnistutest, kuna enamasti pole sellisel juhul tegemist enam püsiva elukoha, vaid suvemaja soetamisega, mida saavad endale lubada vähesed.

Vanemate taluvalduste vähese pakkumise tõttu on ostjad varasemast leplikumad tehnovõrkude seisukorra ja ühendusteede suhtes. Takistuseks pole isegi paarikümne kilomeetri pikkune kruusatee või kvaliteetse joogivee puudumine. Ostjad hindavad eelkõige privaatset asukohta ja põlispuid, mis kaitsevad elamut tuulte eest. Oma väärtus on ka ilmakaarte suhtes õigesti paigutatud hoonetel. Tänapäeval ei pöörata eluasemeid rajades sellele enam kuigi palju tähelepanu.

Maakodu soetamisel hinnatakse iga aastaga üha rohkem asukohta ja looduslikku keskkonda ning vähem elamu enda seisukorda. Taastamiskõlbmatud hoone lammutatakse ja üha sagedamini paigutatakse selle kohale mujalt toodud heas seisukorras vanem palkmaja. Vana palkmaja uude kohta kolimine on oluliselt odavam päris uue maja ehitamisest. Lisaks aitab see kujundada sobiliku miljöö ? nagu oleks talu loodud juba sajandi eest. Mida arhailisem elamu, seda suurem on tõenäosus sellele kiiresti ostja leida.

Ostjate ja müüjate suurimaks erimeelsuseks on kujunemas maa.

Ostjad sooviksid sageli soetada vaid endise talukoha südame, kus paiknevad vanad hooned. Suuremal maatükil puudub nende jaoks praktiline väärtus, mistõttu ei soovita selle eest lisa maksta. Müüjad seevastu tahavad iga hektari maa eest saada täishinda, sest nende arvates kasvatab iga lisanduv ruutmeeter talukoha väärtust oluliselt.

Kuna lõpphinna dikteerivad siiski ostjad, ei ole praktikas kuigi suurt vahet, kas elumajaga talukoht müüakse koos 3, 5 või 10 hektari maaga. Pigem jälgivad ostjad lähiümbruse looduse kaunidust ning loomulikult veekogu lähedust.

Põhjaranniku piirkond on jätkuvalt atraktiivne nii suurlinna suvitajatele kui ka välismaalastele. Enim nõutakse mereäärsete külade suvemaju, viimastel aastatel on kasvanud nõudlus ka merest kuni 10 km kaugusel asuvate talumajade järele. Pakkumist on hetkel veel piisavalt. Mereäärses külas algab 2500 m² kinnistu hind 220 000 kroonist (Eismal ja Vainupeal). Tallinnale lähenedes hinnad tõusevad ? Leesi külas on sama suure kinnistu hind ca 350 000 krooni. Suurima väärtusega on kinnistu kaptenite külas Käsmus või privaatne merepiiriga (kõrge kallas) hektariline kinnistu Kolga ja Hara lahe ääres. Paljud ostjad hindavad Põhja-Eesti küladele iseloomulikku hajaasustust, mis annab piisava ?hingamisruumi?. Talumajade pakkumised algavad hinnast 90 000 krooni, kuid eelkõige turvalisusprobleemide ning hoonete kehva seisukorra pärast on nõudlus veel vähene.

Saaremaa maamajade ja talukohtade hinnaskaala on lai, jäädes vahemikku 150 000?2 000 000 krooni. Madalamas hinnaklassis pakutakse sisemaal paiknevaid vanu rehielamuid, mis nõuavad suurt investeeringut elamiskõlblikuks muutmiseks.