Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mart Kadastik: Tarmu Tammerk lahkus ise
Teie, Mart Kadastik, olete põhjendanud Tammerki lahkumist sellega, et ta oli küll parim peatoimetaja, aga administratiivne töö ahistas teda. Minu jaoks on see põhjendus arusaamatu, sest peatoimetaja ülesanne ongi ju toimetuse tööd koordineerida ehk siis administreerida? Tammerki juhtimiskogemused pärinesid siiski tööst väga väikese kollektiiviga. Sajast inimesest koosnev kollektiiv on hoopis midagi muud kui väike ingliskeelne nädalaleht ning see seab juhile sootuks teised nõuded.
Saan ikkagi aru, et Tammerk ei tulnud tööga toime? Seda ei saa võtta nii üheselt. Postimehes oldud aastaga jõudis ta lehele laduda päris korraliku vundamendi, kuigi paljud inimesed on selle aja sees eri põhjustel lahkunud. Neist nimega ajakirjanikke on 5?6. Osa neist ei võtnud tõepoolest omaks Tammerki arusaamist ajakirjandusest, kuid ei saa öelda, et nad lahkusid Tammerki pärast. Kuid eks iga minekuga kaasneb teatud negatiivne foon.
Ta jäi siis toimetusele alla? Ei jäänud. Ega toimetus tema lahkumist ei nõudnud. Võib-olla päris algul, kui Tammerk alles tuli, tekkisid mõned teravamad konfliktid. Tammerkil jäi ehk vajaka kõige tavalisematest juhtimisvõtetest, mida suure organisatsiooni puhul tuleb kasutada. Kogemustest jäi lihtsalt väheseks.
Räägitakse, et Tammerk sai oma lahkumisest teada samal hommikul, nii nagu ka tema eelkäija, tänane Põlva maavanem Urmas Klaas? Tammerki puhul nüüd küll nii ei olnud. See ei olnud vabastamine. Võin päris kindlalt öelda, et minule oli tema lahkumissoov teada juba suve lõpul. Ilmselt veendus Tammerk juba mõne kuuga, et juhi töö on raske. Ega ka meie ise polnud kindlad, et Tammerki kõik plussid ? teadmised, eetika ja professionaalsed oskused ? kaaluvad üles tema vähesed kogemused.
Klaasil tuli toimetuse igapäevane juhtimine ja positiivse emotsionaalse õhkkonna hoidmine hästi välja, kuid temal kadus tunnetus, mida leht ise peab endast kujutama. Tammerki puhul oli tegu täpselt vastupidise juhtumiga.
Ehk on asi hoopis selles, et Postimehe peatoimetaja kohal kõrgub pidevalt Mart Kadastik, kes ei lase peatoimetajal vabalt tegutseda? See on kõige primitiivsem seletus, soov otsida kõikjalt konflikti. Need, kes toimetuses töötavad, teavad, et see nii ei ole. Olen ise minimaalselt lehetegemisse sekkunud. Veidi rohkem küll viimased paar kuud. Tarmu Tammerki peatne lahkumine oli ju mulle teada. Osalesin töögrupis, kes valmistas ette kavandatavaid muudatusi lehe struktuuris. Kuid seda, mis lood järgmise päeva lehes on, ma ei teadnud ega tea ka praegu. Peatoimetaja tiitlit ei kanna ma tänasest ka isegi mitte ajutiselt, ma lihtsalt ei jõua ajaliselt neid funktsioone täita.
Laupäevases Postimehes põhjendas peatoimetaja Tarmu Tammerk ametist lahkumist eeldatust töö erineva administratiivse küljega.
?Asudes Postimehe peatoimetaja kohale, soovisin ühitada selle töö loomingulise ja korraldusliku poole, kirjutas Tammerk. ?Ent viimane aasta on näidanud, et administratiivne pool minu senises ametis on olnud eeldatust endasseimevam. Aga tööd peab olema mõnus teha, et oleks hea, et püsiks tervis. Kui miski ei istu, tuleb hinnata, kui hõlpsalt ebakõlad ületatavad on. Minu hinnang on, et õigem on jätkata teises ametis.?
Tarmu Tammerk oli aasta tagasi enne Postimehe peatoimetaja kohale asumist Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht. Tammerk on varem töötanud ajalehe The Estonian Independent peatoimetajana ning rahvusvaheliste uudisteagentuuride Reuters ja AFP korrespondendina.