• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvutikasutaja on turvaahela nõrgim lüli

    Sellest hoolimata leidub ikka inimesi, kes käivitavad mõtlematult e-postiga saabunud faile või laadivad internetist alla tundmatu päritoluga faile.
    Hoolimata arvutis või ettevõtte võrgus kasutatavatest turvameetmetest on kogu süsteemi nõrgim lüli ikkagi inimene.
    Kuigi rämpskirjad moodustavad juba ligi 90 protsenti kogu e-postiliiklusest, on e-post siiski oluline kommunikatsioonivahend. Kiri, mis ühele kasutajale spämm, võib kellegi teise jaoks olla sooduspakkumine, mida ta just ootas.
    Paljudes ettevõtetes filtreeritakse spämmitunnustega kirjad posti hulgast küll välja, kuid nende lõplik saatus jäetakse adressaadi otsustada. Seega jõuab kiri ikkagi sihtgrupini, kelle mõtlematu nupuvajutus võib käivitada viiruse või juhtida nuhkvara ettevõtte arvutivõrku.
    Iga uus tehnoloogia ? kiirsuhtlusprogrammid, nutikad telefonid või taadita võrk ? tähendab täiendavat kanalit, mille kaudu kasutaja sihikule võtta.
    Ainult tehnoloogiast ei piisa turvalise kommunikatsioonikeskkonna loomiseks. Tehnoloogia ei toimi ilma kasutajateta, kes saavad aru, kuidas ja millisel eesmärgil neid rünnatakse. Koolitusele ning pidevale selgitustööle lisaks tuleks kasutajaid, kes ikkagi turvareeglitest kinni ei pea, ka karistada.
    Kasutaja peab teadma, et parooli kleepimine monitori külge või selle peitmine paberitükil hiiremati alla on täiesti lubamatu reeglite rikkumine. Kuigi enamik inimesi teab praeguseks piisavalt sellise käitumise ohtlikkusest, leiutavad heade psühholoogiateadmistega häkkerid üha uusi kavalaid viise, kuidas privaatseid andmeid kasutajalt välja petta. Tehnoloogia areng annab selliseks tegevuseks järjest uusi võimalusi.
    Võltsitud e-postiaadressid ja veebisaidid, kavalalt peidetud failid kirjades on mõned turvaprobleemid, millega võitlemisel asub olulisim osa tooli ja arvuti vahel.
    Autor: Andres Palm
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).