• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EPL: Poed peavad aasta pärast märkima hinnad ka eurodes

    Rahandusministeerium soovib enne euro ametlikku käibeletulekut võtta Eestis kasutusele hinnasildid, kus oleks hinnad nii eurodes kui ka Eesti kroonides.

    Uudsed hinnasildid peavad eelnõu järgi poodi jõudma 2006. aastaks, kirjutab Eesti Päevaleht.
    ?On loomulik, et eurode kasutuselevõtul muutuvate hinnanumbritega harjumine võtab aega,? põhjendas rahandusminister Taavi Veskimägi koostatud seadusemuudatuse eelnõu.
    ?Hinnad eurodes on absoluutarvudena oluliselt väiksemad ja võivad seetõttu tekitada illusiooni kaupade odavnemisest ning põhjustada valearvestusi,? selgitas ta.
    Eesti Panga avalike suhete juhi Janno Tootsi sõnul pole rahandusministeeriumi initsiatiivis midagi erakordset, sest paljudes euroriikides muudeti enne täielikku eurole üleminekut paralleelne hinnasüsteem kohustuslikuks. ?Isegi energia- ja sidefirmad hakkasid arveid saatma kahes vääringus,? ütles Toots.
    Ministeeriumi teatel saadakse eurodes arvutatud hind nii, et praegustel hinnalipikutel olev arv jagatakse euro vääringuga 15,6466. Lõplik hind saadakse pärast seda, kui see on ümardatud ühe eurosendi täpsusega.
    Suured jaekaubandusketid nagu Citymarket ja Prisma ning teised soomlastest omanikele kuuluvad firmad avaldavad juba praegu soomlastest klientidele mõeldes hindu korraga kahes vääringus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.