Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv oodatust parem
?On hea, kui on selline kasv, kuigi ma ei tea, miks see nii tugev oli,? kommenteeris Hansapanga analüütik Maris Lauri eile avaldatud III kvartali SKT kasvu uudisteagentuurile Bloomberg. ?Ma tõesti ootan täielikumaid andmeid.?
Need avaldab statistikaamet 29. detsembril. Täna hommikul avaldatakse statistika oktoobri ekspordi ja tarbijahindade kohta.
?Tootmine kasvas päris palju, lisaks jätkus ekspordibuum ja ka investeeringud seadmetesse olid suured,? nimetas Ühispanga ökonomist Ruta Eier majanduskasvu mootoreid.
Eesti eksport kasvas III kvartalis 25%, põhjustatuna muuhulgas töötajate arvu plaanitust enam suurendava Elcoteqi Tallinna tehase kasvavast töömahust.
Eesti majanduskasv oli eurotsooni omast 4,3 protsendipunkti võrra suurem, edastas rahandusministeerium.
Majanduskasvu kiirenemine tulenes ekspordi kasvu kiirenemisest, ekspordi kasv ületas oluliselt sisenõudluse kasvu, märkis ministeerium eile.
Ekspordi kasvu toetas kõigi kolme suurema kaubagrupi, masinate ja seadmete, puidu ja tekstiili väljaveo mahu kasv. ?Eeldame samas, et transiidi mahu kasv jääb III kvartalis II kvartali tasemele,? edastas ministeerium.
Eratarbimiskulutuste kiiret kasvu toetasid palkade tõus, jätkuvalt head laenu- ja liisingutingimused ning madalad laenude ja hoiuste intressimäärad. Investeeringute kasvutempo alanemisele viitasid ehitussektori tõusu ning välisinvesteeringute sissevoolu mõningane aeglustumine.
Eeldatavasti oli ekspordi roll majanduskasvu suurenemisel suurem ja sisenõudluse oma tagasihoidlikum kui II kvartalis, kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. ?Kõrge majanduskasv püsib maailmakaubanduse elavnemise toel, mis on parandanud Eesti kaubaeksporti.?
Eesti Panga prognoosi järgi jääb kõrge kasvutempo ilmestama ka 2004. aasta viimast kvartalit ning aasta kokkuvõttes peaks majandus kasvama 6,2 protsenti.
Londoni börsil kaubeldavate Eesti eurovõlakirjade tulusus langes eile pärast SKT numbri avaldamist 4,3 baaspunkti ehk 1,7% rekordmadalale 2,550 protsendile.