Praod põrandas viitavad tavaliselt liigselt kuivale õhule

Praod tekivad puit- ja laminaatpõrandatesse seetõttu, et õhus sisalduva niiskuse hulk aasta lõikes on väga erinev: elame ju parasvöötmes, kus talved võivad olla väga külmad, suved seevastu kuumad. Kui möödunud väga niiskel suvel oli suhteline õhuniiskus pidevalt üle 90%, siis külmal ja kuival talveperioodil võib see langeda isegi alla 20%.

Kuna puit on elav materjal, siis õhuniiskuse muutudes põrand kas paisub või kahaneb. Mida pikem on kuiv talveperiood, seda rohkem puit kahaneb. Ka põrandakütte järsk sisselülitamine mõjub puitpõrandale ?okina.

Väiksemate pragude teket massiivsetesse (läbinisti väärispuidust) puitpõrandatesse võib seletada kui täiesti normaalset, loodusseadusest tulenevat nähtust. Enamikul juhtudel suveperioodil praod kaovad.

Mida suurem on põrandalaua või parketilipi mõõt, seda suuremad on tema dimensionaalsed muutused. Siiski on äärmiselt olulised ka põrandamaterjali kvaliteet ning paigaldusvõtted. Valdavalt põhjustavad appikarjeid ebapiisavalt kuivatatud või valesti paigaldatud massiivpuidust laudpõrandad. Õigesti ja hoolikalt kuivatatud ja paigaldatud põrandalaudade vahele tekkivad ühtlaselt peened juuspraod ei olegi nii häirivad.

Kes soovib aga pragudeta puitpõrandat, peaks endale sobiva valima kolmekihilise laudparketi või spoonparketi valikust. Sellise ehitusega puitpõrandad ?mängivad? õhuniiskuse muutuse mõjul koguni 75% vähem kui massiivsed põrandad ning pragusid tekkida ei tohiks.

Põrandaküte sobib hästi laminaatpõrandale ja naturaalsele spoonparketile.

Köetavad aluspõrandad lisavad mugavust talveperioodil ning on õigustatud muidu suhteliselt jaheda pinnaga laminaatpõrandate all. Puitpõrandad on soojemad ja mõnusad jala all ka ilma põrandakütteta.

Kasutades põrandakütet massiivpuidust parkett- või laudpõranda all, on oht kuivamispragude tekkeks väga suur. Kuna puit on võrdlemisi kehv soojusjuht, peab põrandapinna soojakssaamiseks kütma aluspõranda üsna kuumaks ning see omakorda kuivatab puitu. Ettevaatlik peaks olema juba põranda valimisel, sest on puiduliike, mis koos põrandaküttega kasutamiseks ei sobigi (näiteks pöök ja vaher)!

Köetava puitpõranda pealispinna temperatuur ei tohiks ühelgi juhul tõusta üle 27° C. Seega võib juhtuda, et mahult suurte ruumide kütmine läbi puitpõranda on mõnevõrra komplitseeritud. Nendele, kes soovivad köetaval aluspõrandal näha ja tunda ehtsat puitpõrandat, on parimaks lahenduseks naturaalpuidust spoonparketid. Olles suheliselt õhukesed (ca 7 mm) on spoonparkettide soojajuhtivus kordades parem kui massiivpuidust põrandalaudadel. Soovituslikult võiks meie kliimatingimustes kõige külmematel talvepäevadel, vältimaks puitpõranda ülekütmist, kasutada peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks õliradiaatoreid.

Peab jälgima ka seda, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks liiga järsult ? see ei tohiks toimuda kiiremini kui 3?4° C ööpäevas.

Sarnaselt temperatuuri muutustele kõigub väga suures vahemikus ka õhuniiskus. Millegipärast kardetakse pigem suviselt sooja õhu rõskust kui talvise õhu kuivust.

Kuigi eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aastaringselt olema 40?60%, muudavad talvised kütmised õhu oluliselt kuivemaks. Kasutades lisaks vesiküttega radiaatoritele ka elektrilisi puhureid või küttekehasid, võib talvine niiskusesisaldus õhus langeda isegi alla 20%! Siis aga tuleb olla ettevaatlik ? liigne kuivus mõjub halvasti inimese nahale ja limaskestadele (nina ja suu). Tulemuseks on kihelevad silmad, veritsev nina, rahutu uni.

Seega võib iga talvel puitpõrandasse tekkivat pragu võtta kui hoiatust liiga madalast õhuniiskusest. Lihtsaim viis asja parandads on kasutada õhuniisutajat.

Autor: Ando Anderson