• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Praod põrandas viitavad tavaliselt liigselt kuivale õhule

    Praod tekivad puit- ja laminaatpõrandatesse seetõttu, et õhus sisalduva niiskuse hulk aasta lõikes on väga erinev: elame ju parasvöötmes, kus talved võivad olla väga külmad, suved seevastu kuumad. Kui möödunud väga niiskel suvel oli suhteline õhuniiskus pidevalt üle 90%, siis külmal ja kuival talveperioodil võib see langeda isegi alla 20%.
    Kuna puit on elav materjal, siis õhuniiskuse muutudes põrand kas paisub või kahaneb. Mida pikem on kuiv talveperiood, seda rohkem puit kahaneb. Ka põrandakütte järsk sisselülitamine mõjub puitpõrandale ?okina.
    Väiksemate pragude teket massiivsetesse (läbinisti väärispuidust) puitpõrandatesse võib seletada kui täiesti normaalset, loodusseadusest tulenevat nähtust. Enamikul juhtudel suveperioodil praod kaovad.
    Mida suurem on põrandalaua või parketilipi mõõt, seda suuremad on tema dimensionaalsed muutused. Siiski on äärmiselt olulised ka põrandamaterjali kvaliteet ning paigaldusvõtted. Valdavalt põhjustavad appikarjeid ebapiisavalt kuivatatud või valesti paigaldatud massiivpuidust laudpõrandad. Õigesti ja hoolikalt kuivatatud ja paigaldatud põrandalaudade vahele tekkivad ühtlaselt peened juuspraod ei olegi nii häirivad.
    Kes soovib aga pragudeta puitpõrandat, peaks endale sobiva valima kolmekihilise laudparketi või spoonparketi valikust. Sellise ehitusega puitpõrandad ?mängivad? õhuniiskuse muutuse mõjul koguni 75% vähem kui massiivsed põrandad ning pragusid tekkida ei tohiks.
    Põrandaküte sobib hästi laminaatpõrandale ja naturaalsele spoonparketile.
    Köetavad aluspõrandad lisavad mugavust talveperioodil ning on õigustatud muidu suhteliselt jaheda pinnaga laminaatpõrandate all. Puitpõrandad on soojemad ja mõnusad jala all ka ilma põrandakütteta.
    Kasutades põrandakütet massiivpuidust parkett- või laudpõranda all, on oht kuivamispragude tekkeks väga suur. Kuna puit on võrdlemisi kehv soojusjuht, peab põrandapinna soojakssaamiseks kütma aluspõranda üsna kuumaks ning see omakorda kuivatab puitu. Ettevaatlik peaks olema juba põranda valimisel, sest on puiduliike, mis koos põrandaküttega kasutamiseks ei sobigi (näiteks pöök ja vaher)!
    Köetava puitpõranda pealispinna temperatuur ei tohiks ühelgi juhul tõusta üle 27° C. Seega võib juhtuda, et mahult suurte ruumide kütmine läbi puitpõranda on mõnevõrra komplitseeritud. Nendele, kes soovivad köetaval aluspõrandal näha ja tunda ehtsat puitpõrandat, on parimaks lahenduseks naturaalpuidust spoonparketid. Olles suheliselt õhukesed (ca 7 mm) on spoonparkettide soojajuhtivus kordades parem kui massiivpuidust põrandalaudadel. Soovituslikult võiks meie kliimatingimustes kõige külmematel talvepäevadel, vältimaks puitpõranda ülekütmist, kasutada peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks õliradiaatoreid.
    Peab jälgima ka seda, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks liiga järsult ? see ei tohiks toimuda kiiremini kui 3?4° C ööpäevas.
    Sarnaselt temperatuuri muutustele kõigub väga suures vahemikus ka õhuniiskus. Millegipärast kardetakse pigem suviselt sooja õhu rõskust kui talvise õhu kuivust.
    Kuigi eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aastaringselt olema 40?60%, muudavad talvised kütmised õhu oluliselt kuivemaks. Kasutades lisaks vesiküttega radiaatoritele ka elektrilisi puhureid või küttekehasid, võib talvine niiskusesisaldus õhus langeda isegi alla 20%! Siis aga tuleb olla ettevaatlik ? liigne kuivus mõjub halvasti inimese nahale ja limaskestadele (nina ja suu). Tulemuseks on kihelevad silmad, veritsev nina, rahutu uni.
    Seega võib iga talvel puitpõrandasse tekkivat pragu võtta kui hoiatust liiga madalast õhuniiskusest. Lihtsaim viis asja parandads on kasutada õhuniisutajat.
    Autor: Ando Anderson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Elering jätkusuutlikkusest: kõige väiksemast lülist sõltubki kõige rohkem
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Tea Varrak lajatab Repsi istungil: usaldasin ministrit, ära kunagi usu poliitiku juttu
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.