• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,29%8 783,76
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,2
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,29%8 783,76
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,2
  • 08.12.04, 15:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikogu võttis vastu 2005. aasta eelarve

Riigikogu võttis äsja vastu 2005.a. eelarve, mis rahandusminister Taavi Veskimäe sõnul muudab töötamise tasuvamaks.
Kommenteerides Riigikogus äsja vastuvõetud 2005. aasta riigieelarvet ütles rahandusminister Taavi Veskimägi, et see sai parem kui kunagi varem. ?Sisulise tugevuse kõrval paistab 2005. aasta eelarve silma menetlemise sujuvusega ? tegu on ühe kõige kiiremini vastuvõetud eelarvega. Kui opositsioon ei oleks valinud kõiki kurnavat ja ääretult kallist obstruktsioonitaktikat, saabunuks kindlus riigi 2005. aasta rahaliste plaanide suhtes juba varemgi,? rääkis Veskimägi ministeeriumi pressiteates.
?2005. aasta eelarve toob töötavatele inimestele nii tulumaksu määra alanemise 24%le kui ka maksuvaba miinimumi tõusu 1700 kroonini, mis koos muudavad töötamise tulusamaks ning eeldatavalt soodustavad ka uute töökohtade teket. Keskmiselt jääb seeläbi igale töötavale inimesele aastas rohkem kätte 2400 krooni,? märkis rahandusminister.
Veskimäe sõnul järgib eelarve konservatiivset joont: tulud ja kulud on tasakaalus. Positiivseks peab ta ka seda, et vaatamata Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate lisakohutustustega on suudetud hoida valitsussektori kulud kontrolli all.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Tugevaks saavutuseks pean septembris kohalike omavalitsuste liitudega sündinud kokkulepet omavalitsuste rahastamise põhimõtete kohta 2005. aastal. Just kohalikud omavalitsused, kelle eelarved kasvavad tuleval aastal 8,7%, on üks riigieelarve osapooltest, kes hindavad eelarve võimalikult varajast vastuvõtmist eriti kõrgelt ? mida kindlamad ja selgemad on riigi plaanid, seda tulemuslikumalt saavad tegutseda omavalitsused,?
?Nagu hiljuti meediast läbi käinud info põhjal teame, on Eesti pikaajalise rahvastiku, sealhulgas töötavate inimeste vananemise ja arvu vähenemise probleemi ees. Probleemi leevendamiseks täna on valitsuse esmane eesmärk saada uusi inimesi tööturule. Oleme siin võtnud aktiivse hoiaku: 220 miljoniga loome kõik võimalused tänase ca 60 000 töötu täiend- ja ümberkoolitamiseks. Paralleelselt suurendame pensionikulutusi ligi miljardi krooni võrra, tõstmaks iga meie pensionäri sissetulekut ligi 250 krooni võrra kuus ning jätkame sündivust suurendavate meetmete rahastamist.?
?Pikemat perspektiivi silmas pidades suurendame jõuliselt haridusse ja teaduse rahastamist. Üldharidusele eraldatav raha kasvab 2005. aastal 12% võrreldes 2004. aastaga ja arvestades, et õpilaste arv paraku väheneb 5%, siis 17% õpilase kohta,? selgitas minister.
?Eraldi soovin käsitleda tervishoiu rahastamist ning öelda väga selgelt: valitsus täidab 2005. aasta eelarves tänavu septembris sotsiaalministri kaudu antud lubadusest tõsta meditsiinitöötajate palku. Tervisevaldkonnale läheb 2005. aasta eelarvest 7,3 miljardit krooni ning need kulud kasvavad kokku 591 miljonit krooni. Sellest 6,7 miljardit krooni läheb Haigekassale. Lisaks tuleb haigekassa eelarvesse juurde täiendavalt ligi 100 miljonit krooni haigekassa varasemate reservide vähenemise arvelt. Tervishoiukulud on üks suuremaid kasvuallikaid 2005. aasta eelarves,? märkis minister.
?Usun, et tänavune edukas eelarvekoostamise kogemus, kus esmakordselt alustasime juba varakevadel nelja-aastase eelarvestrateegia kokkuleppimisega, võimaldab tuleval aastal tulla paremini toime meie ees 2006. aastal ees seisvate probleemidega. Rahandusministeerium on juba alustanud ettevalmistusi 2006. eelarve koostamise toimingutega,? ütles Veskimägi

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele