ÄL: Euroopa Liiduga ühinemine sundis Silmetit muutustele

Selle aasta keskpaigast on Silmet sunnitud kasutama kallimat, kuid kiirgusvaba toorainet.

?Euroopa Liitu astumisest unistasime juba ammu, ent see tõi kaasa ka negatiivset,? kommenteerib Silmeti peadirektor Tiit Vähi. Euroopa Liidu keskkonnanormid tähendasid Silmeti jäätmehoidla sulgemist. Praegu kõrgub endise ?uraanijärve? asemel paarikümnemeetrine küngas, kirjutab Ärileht.

Hoidla kahjutustamisega tegelenud aktsiaseltsi Ökosil juhataja Tõnis Kaasik märgib, et sellega sattus Silmet huvitavasse positsiooni: niisugune tehas ei tööta kuskil oma jäätmehoidlata. Praegugi on Silmetil hoidla sulgemise tõttu laos umbes kaks tonni vähesel määral radioaktiivset materjali sisaldavaid nn NORM jäätmeid, mille saatuse üle tuleb otsustada lähema viie aasta jooksul.

Tehas leidis, et jäätmeküsimuse lahendamiseks on kõige mõistlikum minna peaaegu sajaprotsendiliselt üle uuele toormele. Selleks kulus raha 50 miljoni krooni ringis (3,2 miljonit eurot) ehk Silmeti viie aasta oodatav puhaskasum.

Nüüd veab Silmet radioaktiivsusest puhastatud toorainet sisse üle maailma ? Lõuna-Ameerikast Aafrikani. Maksta tuleb sellise toorme eest aga juba rohkem.

Vähi märgib, et haruldaste muldmetallide tootmine praegu suurt sisse ei too ? Hiina konkurents on selleks liiga võimas.

Silmet võib tunda end pärast aasta väldanud ümberkorraldustest tingitud seisakuid üpris kindlana ? 90% järgmise aasta tellimustest on juba lepingutega kaetud. Tundub ka, et nioobiumi ja tantaali turud tõusevad. Nüüd, kus keskkonnanõuded on täidetud, saab teha investeeringuid tootearendusse.