• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmesagedusliku telefoniga saab hakkama suuremas osas maailmast

    Eestis, nagu mujal Euroopas, kasutatakse 900 ja 1800 MHz sagedusel töötavaid GSM-telefone. Põhja-Ameerikas aga kasutatakse küll sarnaseid telefone, aga nende töösageduseks on hoopis 1900 MHz. Eestis müüdavad kolmesageduslikud telefonid töötavad USAs ja Kanadas, nagu ka suures osas Lõuna-Ameerika riikides ilma probleemideta, veidi odavamad, kahe- või ühesageduslikud on aga ookeani taga kasutud.
    Lisaks GSM1900 võrgule on Põhja- ning Lõuna-Ameerika piirkondades levinud iDEN süsteem. iDEN (Integrated Dispatch Enhanced Network) on edasiarendus ainult USAs ka Kanadas kasutusel olevast TDMA-tehnoloogiast. Lisaks Ameerikale võib seda kohata mõnes Aasia riigis ja üllatuslikult ka Iisraelis.
    Kergem ei ole elu ka ida pool. Venemaal on palju piirkondi, kuhu GSM-side ei ole veel jõudnud, vaid kasutusel on meil juba ammu tegevuse lõpetanud NMT-tehnoloogia.
    EMT roaming?u arendusjuhi Kati Kallastu sõnul on EMT partnerite seas ka GSM800 (iDEN) operaatoreid. Need võrgud on peamiselt Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Euroopas iDEN-telefone müügil ei ole. Vastavat terminali on võimalik rentida telefonirendi firmast, näiteks Cellhire?st.
    Jaapani võrgud opereerivad Kallastu sõnul 3G süsteemidel. Jaapanisse reisides tasub telefon eelnevalt rentida. Selleks tuleb e-kirjaga saata avaldus. Telefoni saab kätte Jaapani lennujaamast. Infot telefonide ning renditingimuste kohta leiab Narita lennujaama kodulehelt.
    Jaapanis on ülipopulaarsed i-Mode graafilisi veebirakendusi toetavad telefonid, millesse on telefonile lisaks kombineeritud SMS ning GPRSi ja WAPi sarnane internetikasutus. i-Mode on viimasel aastatel tasapisi populaarsust kogumas ka mõnes Euroopa riigis.
    Isegi kui telefoni töösagedus sihtkohas leiduvate võrkudega sobib, võib probleemiks saada hoopis akulaadija tööpinge või pistiku sobivus. Eri riikides on kasutusel üle kümne pistikutüübi, mis üksteisega tavaliselt kokku ei sobi. Paremates majutusasutustes on võimalik administraatori käest sobilikku adapterit laenutada.
    Vooluvõrgu pinge on enamasti kas 110 või 230 volti ja sagedus 50 või 60 hertsi. Kindlasti tuleb kontrollida, kas laadija tööpinge katab vajaliku vahemiku. Reisitarvete poodides müüakse adaptereid, mille abil laadija pistik võõra maa vooluvõrku sobitada.
    Autor: Alar Pardla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Pärnu valimisvõitluses kõmisevad raskerelvad
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.