• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Internet müüb rohkem, kui me arvame

    Eelmisel neljapäeval kirjutas Äripäev, et arvuti-, digi- ning muude tehnikakaupade müük interneti teel on Eestis plahvatuslikult kasvamas, küündides järgmisel aastal sadadesse miljonitesse kroonidesse.
    Äripäev näeb internetil suurt potentsiaali Eesti ettevõtete toodete ja teenuste müügiks.
    Meil on kombeks vaadelda e-kaubandust liiga kitsalt. Sõna ranges tähenduses on internetimüük muidugi vaid see, kui inimene teeb makse internetis. Ja kui paljud meist siis ikka virtuaalselt ?oppavad? Paar raamatut ja CD-plaati, pangaleping, mõned lennupiletid või kodumasinad, aga mitte midagi erilist.
    Kuid tähtis on see, et paljud inimesed saavad tegelikult oma ideed ja teevad ka ostuotsuse internetis ringi vaadates. Seega internetis ei müü ettevõtted mitte üksnes otseselt kaupu ja teenuseid, vaid ideid.
    Kui me näiteks otsime uut elamispinda, siis kuhu me kõigepealt vaatame? Kui meil pole just isiklikku maaklerit või tuttavat, kes oma korterit või maja müüb, läheme kõigepealt kinnisvara pakkuvatele kodulehekülgedele, mitte linna mööda jalutama. Seal me tutvume turuga ja leiame meid huvitavad pakkumised. Et raha maksame hiljem pangaülekandega, on juba tehniline küsimus.
    Teiseks suureks e-kaubanduse valdkonnaks on reisimine. Kust me otsime Eestis või välismaal toredat kohta, kuhu sõpradega minna? Internetist. Sealt leiame info välisriikide ning ka Eesti turismitalude, hobusekasvatuste ja suusakeskuste kohta. Ja jälle pole oluline, kas me maksame kohe ülekandega internetis või alles hiljem kohapeal, vaid see, et pakkumisest saime teada arvutis.
    Saar Polli koostatud 2004. aasta suve siseturismi elanikkonna uuringust selgub, et viimase kolme aastaga on kodumaiste reisijate arvates oluliselt paranenud info kättesaadavus internetist. Paralleelselt sellega on ka siseturism märkimisväärselt kasvanud. Teiste vanusegruppidega võrreldes hindavad info kättesaadavust internetist kõrgemalt nooremad, 15?29aastased reisijad.
    Ameerika Reisifirmade Assotsiatsioon teatas septembris, et 30% USA täiskasvanud elanikkonnast ehk ligi 64 miljonit reisijat kasutas eelmisel aastal reisiinfo kogumiseks veebi. Ning 45 miljonit inimest ka broneeris vähemalt ühe reisiteenuse internetis. Estonian Airi klientidest ostis novembris lennupileti internetist 35%.
    Äripäev ei arva, et parimate müüginumbrite saavutamiseks peaks ettevõtted kõige täiega internetti kolima. Tihti ei soovi me interneti teel kaupa osta, sest tahame enne seda oma käega katsuda, või kardame, et krediitkaardi numbri sisestamine pole turvaline.
    Küsimus on just selles, kuidas toetada oma traditsioonilist müüki veebi kaudu. Elioni veebihalduse teenistuse juhataja Rivo Saarna märkis eelmisel neljapäeval Äripäevas, et Elion vaatab oma e-poodi eelkõige kui esindustes müüdavate toodete virtuaalset letti. Just seda peab ka Äripäev silmas.
    Info kogumise ja ostuotsuse tegemise kohana on internet kiire, ülevaatlik ja ohutu. Ning müüjale ja reklaamijale odav ? kuid mitte alahindamiseks, sest internet suurendab konkurentsi.
    Seejuures on ka tähtis, et inimene leiaks märksõna sisestades teabe üles Google?i otsingusüsteemi kaudu, sest just seal käib 75% otsinguliiklusest.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.