E-äri MarkIT tahab Ida-Euroopasse

2001. aastal arvutikauba internetipõhise hankesüsteemina alustanud Helmese türtarfirma MarkIT otsustas järgmise aasta esimeses pooles laiendada tegevust siinsest piirkonnast väljapoole ning investeerida peale Soome ka Ida-Euroopasse ? Poolasse, Venemaale ja T?ehhi, ütles OÜ MarkIT.ee tegevjuht Andres Agasild. ?Planeeritud esialgne investeering on 1?1,5 miljonit krooni riigi kohta, mis koosneb peamiselt kulutustest tarkvara arendusele, turundusele ning personalile,? lisas ta.

Agasild hindas Poolat väga suureks turuks, IT-riistvara osas on see isegi suurem kui Venemaa. ?Interneti kasutuse tase on seal 24% elanikkonnast, Eestis on sama näitaja 45%, kuid e-kaubanduse kliente on 8% elanikonnast, mis on isegi kõrgem tase kui Eestis,? lausus ta, lisades, et samas on hulgimüüjate tehniline valmisolek MarkIT süsteemi jaoks heal tasemel.

Agasild ütles, et laienemine Euroopa turgudele võimaldab klientidele senise hanketeenuse tarneulatuse suurendamist: ?Saame pakkuda n-ö tsentraalset ostmist lokaalse tarnega enamates riikides.? Ta lausus, et ettevõte käitub kohalikul turul konservatiivselt ja keskendub uutel turgudel kitsamale kliendisegmendile. Praegu on MarkIT hankesüsteemil ligi 2000 juriidilisest isikust kasutajat.

Laienemiseks valitud riikide puhul on Agasilla sõnul lähtutud sihtklientide tegevusest, tütarfirmade ja peakontorite asukohast. ?Järgmise kahe aastal jooksul keskendume kasvule Eestis ja Baltimaades ning MarkIT teenuse ulatuse laiendamisele. Laienemisest oodatav käibe kasv on 40% aastas,? ütles ta. MarkIT käivitas oma hankekeskkonna Lätis eelmise aasta lõpus ning Leedus selle aasta alguses.

MarkITd oma suurimaks konkurendiks pidava, Eestis tegutseva Zebra Infosüsteemide juhataja Peeter Tamme sõnul on igasugune tegevuse laiendamine väljaspoole Eesti piire tervitatav. ?Kuna tegemist on internetiäriga, siis kriitilise tähtsusega on interneti levik ja kättesaadavus riigis tervikuna. Hiljuti Venemaal tehtud uuring näitas, et näiteks Venemaal on neti levik veel suhteliselt tagasihoidlik,? lisas ta samas. Tamm ütles, et samuti mõjutab edukust sihtturgude kultuuriline eripära, mis pigem pärsib interneti levikut ja soosib näost näkku äri.

?MarkIT puhul on olulise tähtsusega ka partnerite valmisolek pakkuda elektroonilist andmevahetust ning käsitleda väikseid kaubakoguseid. Teiselt poolt on laienemiseks ja oma ni?i leidmiseks õige hetk, sest turg alles areneb. Näen plaanides mitmeid riske, kuid turgude mahtu arvestades ka suuri võimalusi,? tõdes Tamm.

Teiste hulgas kuuluvad MarkIT klientide hulka nii politseiamet kui ka Baltika, viimane on vajadusel teenust kasutanud ka teistes Balti riikides. Politseiameti teatel on politsei juba kolm aastat kasutanud mugavuse ja kiiruse tõttu veebipõhist ostukeskkonda ? seal on lihtne otsida, teave on hea, saab võrrelda hindasid ning kohe on näha tarneaeg.

Kaheksa aastat tagasi loodud internetipõhiselt personaliotsingu teenust pakkuv CV-Online liikus pärast Läti-Leedu hõivamist 2000. aastal edasi Kesk- ja Ida-Euroopasse.

Oma esimese Kesk-Euroopas asuva tütarfirma asutas algselt neljale eestlasele kuulunud CV-Online T?ehhis, kus kasutas sama tarkvara ja oskusteavet, mis oli välja töötatud ning kasutusel Baltimaades, samas aga oli osa tegevusest kohaldatud kohalikele T?ehhi oludele.

Laienemiseks kaasati ettevõttesse investorid USAst (Esther Dyson) ja Eestist (investeerimispank LHV). 2001. aastal lisandus ettevõtte omanikeringi üks Kesk-Euroopa juhtivatest investeerimisfondidest 3TS Venture Partners.

Praegu on ligi saja töötajaga CV-Online Grupil esindused lisaks Baltimaadele ja T?ehhile ka Ungaris ning Poolas.