Kutse kõnelustele andis Türgile orientiiri

Euroopa Ülemkogu otsuse järgi alustab Türgi liitumiskõnelusi 3. oktoobril 2005 ning ilmselt kestavad need 10?15 aastat. Kõneluste tulemus on lahtine, mis tähendab, et liikmesriigi staatus pole kindel.

70 miljoni elanikuga Türgi on praegu ostujõult vaesem kui ELi vaeseim uus liige Läti, välismaised otseinvesteeringud on murdosa Sloveeniasse siirduvatest summadest ning börsifirmade turuväärtus väiksem kui Helsingis ja napilt poole suurem Varssavi börsist. Väliskapitali käes on vaid 5% Türgi pankade varadest võrreldes 77 protsendiga Poolas või 94ga T?ehhis.

Türgi viimasest majanduskriisist 2001. a, mil SKP kahanes 9,5% ja inflatsioon kerkis üle 50%, on möödunud vaid kolm aastat. Ehkki toibumine on olnud kiire, pole selle jätkumine kindel ja ellu viidud reformid on ebaühtlased, kirjutas investeerimispank Goldman Sachs.

Majandusaluste ebakindlusele viitab ka Istanbuli börs, mis liigub vastavalt poliitilistele arengutele ning on tänavu Lima börsi järel suurima kõikumisega börs maailmas. Prantsuse presidendi kinnitus läinud nädalal, et Türgi ühinemine ELiga on Prantsusmaa huvides, viis baasindeksi nelja aasta rekordile ? maikuust tõus üle 55%. Samas reedene ebakindlus, kas Türgi ikka nõustub ELi nõudmisega tunnistada Küprose riiki, pani aktsiate hinnad taas surve alla.

Läbirääkimiste teemaks saavad üleminekuperioodid ? eelkõige tahavad mitmed ELi riigid takistada Türgi tööjõu vaba liikumist. Tahetakse püsivat piirangut, ehkki juba 15 aasta pärast vajab vananev Euroopa rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO andmeil praeguse elatustaseme säilitamiseks 30 miljonit immigranti. Türgis on keskmine vanus 28 ning 2015. aastal kasvab elanikkond prognooside järgi 97 miljonile.

Ilmselt tulevad piirangud ka põllumajandus- ja regionaaltoetustele. Ostujõud Türgi vaeseimates põllumajanduspiirkondades on praegu vaid 7% ELi keskmisest, ehkki Istanbulis küünib see 40 protsendile. Keskmiselt on elatustase 27% ELi keskmisest. Põllumajanduses on Türgis hõivatud 35% elanikkonnast.

Valitsuse majanduspoliitika viimaste aastate suurim edu on olnud inflatsiooni allatoomine umbes 10 protsendile, viimasest 30 aastast 20 aasta jooksul on see olnud üle 50%. Majanduskasv on OECD prognoosi järgi tuleval aastal 6%. Tänavu võib kasv küündida isegi 10 protsendile. Kindlust peaks lisama ka läinud nädalal IMFiga sõlmitud uus tugilaenu kokkulepe 10 mld dollarile.

Hoolimata Türgi kiirest majanduskasvust, soodsast asendist ja odavast tööjõust on välisinvestorid suure ebastabiilsuse tõttu Türgist eemale hoidnud.

Tänavu loodab Türgi välismaiste otseinvesteeringute kasvu 2,9 miljardile dollarile, mullu ulatusid välisinvesteeringud vaid 586 miljonile dollarile, vahendas Bloomberg.

Lisaks poliitilisele ja majanduslikule ebastabiilsusele meenutab rahvusvahelistele investoritele Türgi riske Nokia ja Motorola käekäik, kes said paar aastat tagasi operaatorfirma Telsim võrgu ehituseks laenu andes kõvasti petta Uzani äriperekonnalt. Tänaseks on riik suure osa Türgi ühe rikkaima pere varadest konfiskeerinud ning Nokia peab valitsusega kõnelusi oma 1,7 miljardi dollari tagasi saamiseks. Motorola kahju oli 4,3 miljardit.