Rootsi valitsus aitab tuulemurdu päästa

Rootsi valitsus on leevendanud keskkonnanõudmisi puidu ladustamiseks.

Siiski on karta, et ca 40 miljonit tihumeetrit jääb suveks metsa ning tuleb kahjurite tõrjeks kemikaalidega töödelda. Esialgu loodetakse hakkama saada tõrjevahendite käsitsi pritsimisega, lennukilt pihustades oleks keskkonnakahju väga suur. Lisaks kaaluvad ametivõimud erandkorras Rootsis keelatud tõrjeaine permetriini kasutamist.

Metsaomanikud võivad valitsuselt saada ka maksukergendust. Kui seni sai tulu metsa ülestöötamiselt ning sellega maksude maksmise jaotada 10 aasta peale, siis nüüd on valitsuse ettepanek pikendada perioodi 30 aastale.

Rootsi võiks saada ka Euroopa Liidu toetust, ütles Rootsi meediale Euroopa Komisjoni pressiesindaja. Näiteks sai Portugal pärast 2003. aasta metsatulekahjusid toetust 704 miljonit krooni. Kriteerium on, et kahju ületab 3 miljardit eurot ehk 47 miljardit krooni ning et ametlik taotlus on esitatud hiljemalt 10 nädalat pärast tormi.

Rootsi metsaomanikest vaid neljandik oli end tormikahjude vastu kindlustanud.

Tormikahjud Rootsis löövad alla puidu hinna ning muudavad nõudmist ja pakkumist Läänemere regioonis.

Puidu import Balti riikidest ja Venemaalt Rootsi võib peatuda, tõenäoliselt suundub see Soome turule. Samuti tahab Rootsi suurendada puidueksporti, sest ei suuda ise kogu tormimurdu ära kasutada. Pakkumise kasv seab puidu hinna surve alla ka Soomes, kirjutas läinud nädalal Helsingin Sanomat. Rootsis langetasid Lõuna-Rootsi metsaomanikud läinud nädalal paberipuuks mineva okaspuidu hinda 270 kroonile kuupmeetrilt, mis on 170 krooni vähem kui enne tormi.