Tasemekoolitust saab erisoodustusest vabastada vaid riigikohtu pretsedent

Tööandjatel on kõige rohkem probleeme töötaja tasemekoolituse alla kuuluvate kõrgkoolikulude kandmisega, hoolimata sellest, et koolitus võib olla otseselt seotud töötaja tööülesannetega, ütleb IMG konsultant Ranno Tingas.

?Kuna maksustamisel tuleb lähtuda sisust, mitte koolituse vormist, siis peab lootma, et mõni selline vaidlus jõuab uuesti riigikohtuni, kes ütleks välja oma seisukoha nagu 2000. aastal, mil leiti, et tasemekoolitus võib olla ettevõtlusega seotud kulu,? loodab Tingas.

Ehitusfirma FKSM personalijuhi Kärt Kirso sõnul võeti neil paari aasta eest vastu otsus hakata toetama nende töötajate tasemekoolitust, kes omandavad oma erialal esmast kõrgharidust. ?Muidugi käsitleme seda erisoodustusena,? kinnitab Kirso. ?Otseselt meil maksustamisega mingeid probleeme pole olnud, pigem vastupidi. Üks töötaja õppis varem tasulises õppes, kuid sai nüüd eelarvelisele kohale ja seega ei tarvitse ka meil enam selle eest maksta, nii et väga positiivne.?

Kirso sõnul on koolitamine muidugi kulukas ning tuleb hoolega kaaluda, kas tulemus tasub ennast ära. ?Investeering peab olema tootlik,? rõhutab Kirso. Tingas ütleb, et kuna erisoodustuse kontekstis on töötajaga võrdsustatud ka viimase laps, siis on olnud juhtumeid, kus maksuhaldur leiab äriühingut revideerides ebamäärase koolitusarve ja teeb koolile järelepärimise, kelle õppimise eest see arve on, või küsib, kas sellise perekonnanimega inimene on üliõpilaste nimekirjas. Jaatava vastuse saamisel on see kulu maksustatud erisoodustusena. Maksu- ja tolliameti otseste maksude talituse juhataja Evelyn Kask ütleb, et tulumaksuseaduse järgi on tööandja poolt töötaja tasemekoolituse või vabaharidusliku koolituse kulude katmine erisoodustus, kuid tööandjad ei deklareeri tihtipeale tasemekoolituse kulusid erisoodustusena. Ainsaks erandiks on julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine, mida ei käsitleta erisoodustusena.

Tasemekoolitus on koolitus, mis võimaldab õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, õhtuses või kaugõppe õppevormis kutsekeskharidust põhihariduse baasil, osakoormusega või eksternina kutsekeskharidust keskhariduse baasil ja osakoormusega või eksternina kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.

Kuna erisoodustus on igasugune rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale, siis arvatakse erisoodustuseks ka töötaja päevases õppes hariduse omandamise kulude katmine, kuna tegu on rahaliselt hinnatava hüvega töötajale, selgitab Kask. Erisoodustuseks ei peeta töötajate tööalase koolituse kulutusi. Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt võimaldab tööalane koolitus kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Ka sellise koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.

?Ettevõtjate sagedasemad eksimused puudutavadki seda, et tasutakse töötaja tasemekoolituse kulud, kuid ei käsitleta ega deklareerita seda erisoodustusena ning seega ei tasuta ka erisoodustuselt tulu- ega sotsiaalmaksu,? räägib Kask.

Koolitustoetuse näol on tegemist EASi pakutava toetusprogrammiga, mille eesmärk on aidata ettevõtetel arendada nii juhte kui oskustöölisi, tõsta töötajate ja ettevõtte konkurentsivõimet ning luua eeldusi uute töökohtade tekkimiseks.

Koolitustoetusest huvitatud ettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja võiks esmalt välja selgitada oma vajadused ja paika panna koolitusplaani ning läbi mõelda, kas ta vajab riiklikku koolitustoetust.

Eelistame neid projekte, mis on seotud ekspordi arendamise, uuenduslike juhtimismeetodite või tehnoloogiate juurutamisega ning mille tulemusena laieneb ettevõtte majandustegevus ning luuakse uusi töökohti. Riik on huvitatud jätkusuutlikest ja arenevaist ettevõtetest, mille juhtimisstandardid vastavad tänapäevastele kvaliteedinõuetele.

Oluline on ka see, et meil oleks erinevates valdkondades piisavalt hea ettevalmistusega oskustöölisi ja spetsialiste, et kindlustada meie ettevõtete areng ning atraktiivsus välisinvestoreile.

Kuigi rahastatud taotluste osakaal on kuu-kuult kasvanud, jääb ligikaudu 30% esitatud taotlustest siiski rahuldamata. Põhjuseks on sageli taotleja tähelepanematus, ebapiisav süvenemine taotluse esitamise tingimustesse ja tähtaegadesse.

Tallinna ettevõtlusameti kaudu on ettevõtjatel võimalik taotleda koolitustoetust ja stipendiumi. Koolitustoetus ehk töötajate väljaõppe, ümber- ja täiendkoolituse toetus on ette nähtud uue ettevõtte asutamisega või ettevõtte majandustegevuse laiendamisega seotud uute töötajate erialaseks väljaõppeks ja tänapäevases tootmises vajalike uute erialade ja oskuste omandamiseks. Taotlejaks võivad olla kõik Tallinnas registreeritud ja tegutsevad äriühingud, kui koolitusprojekti käigus lisanduvad töökohad Tallinna. Koolitustoetust ei anta üldise haridustasemega seotud koolitusteks, keeleõppeks ega diplomi- ja kraadiõppeks. Stipendium ettevõttele olulise spetsialisti täiendkoolituse toetuseks on ette nähtud erialaseks täiendkoolituseks ja kutseoskuste tõstmiseks, mis aitab kaasa ettevõtte tegevuse laiendamisele ja mida ei ole võimalik omandada Eestis. Stipendiumi saavad taotleda Tallinnas registreeritud ja tegutsevad äriühingud, kus töötajaid on kuni 50 ja käive alla 10 miljoni krooni aastas. Stipendiumi suurusjärk on 5000?50 000 krooni.

Eraettevõtetele on suunatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiumiprogramm NordProLink. Programm pakub eraettevõtetes töötavatele spetsialistidele võimalust end tööalaselt täiendada mõnes Põhjamaade partnerettevõttes. Ettevõte, kuhu praktikale minnakse, peab olema stipendiumitaotlejal endal leitud ning projekt kannab praktikandi sõidu- ja elamiskulud. Firmasiseste koolituste finantseerimiseks ei ole kahjuks võimalik ühestki meie programmist raha taotleda. Enamik meie programmidest on suunatud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele ning mittetulundusühingutele.