Seoses Swedbanki jõulise sooviga Hansapanga aktsiaid omandada visati õhku väide, et mis see eestlastele ikka korda läheb ? pank on juba aastaid niikuinii olnud väliskapitali käes. Kui heita pilk protsentuaalselt eestlaste käes olevale osale, siis esmapilgul nii tundubki. Kui aga summad rahaks ümber lüüa ja vaadata, paljudele eestlastele Hansapanga aktsiaid kuulub, muutub vaatenurk kardinaalselt.
Mõni kuu tagasi tõusis Hansapanga aktsia kohalike erainvestorite hulgas kõige populaarsemaks Tallinna börsi aktsiaks, möödudes kaua aega esikohta hoidnud Saku Õlletehasest. Viimastel kuudel on pangale eestlastest aktsionäre eriti hoogsalt juurde tulnud. Kui alles neli kuud tagasi oli Hansapangal 3176 kohalikku eraisikust aktsionäri, siis nüüdseks juba pool tuhat enam.
Kui Swedbank ei segaseks vahele, võiks mõne aasta pärast Hansapanga aktsiaid omavate väikeaktsionäride arv tõenäoliselt ületada ka 1998. aasta suve rekordilise taseme, mil Eesti Hoiupanga ja Hansapanga ühinemise tulemusena tõusis viimati mainitu aktsionäride arv ligi kuue tuhande seitsmesajani.
Eesti väärtpaberite keskregistri andmeil kuulub hetkel eestlastele (eraisikud ja juriidilised isikud) 6,7% Hansapangast, mis rahasse ümber panduna teeb 3,9 miljardit krooni. Viimati oli eestlastel rahaliselt Hansapanga aktsiaid enam 1997. aasta börsimulli kõrghetkel ? veidi üle viie miljardi krooni eest. Kuid seda vaid mõne kuu jagu. Analüüsi käigus tuli välja, et aastaid on eestlastel Hansapanga aktsiaid olnud umbes poolteise miljardi krooni eest. Tõsisem murre toimus alles 2004. aasta alguses. Põhjus on lihtne. Eesti kapitali osakaalu vähenemine Hansapangas on pidurdunud. Täpsemalt, viimasel kolmel kuul on eestlaste käes olevate Hansapanga aktsiate arv koguni kasvanud. Seetõttu rikastab aktsia tõus nüüd üha enam meidki.
Tallinna börsi aktsiatest on eestlastel Hansapanga aktsiatest enam vaid Eesti Telekomi aktsiaid ? 5,1 miljardi krooni eest. Samas lahutades sealt riigile kuuluva piruka, mille peale TeliaSonera hammast ihub, jääb järele vaid 400 miljoni krooni eest aktsiaid.
2,5 miljardi krooni jagu oli Eesti kapitali käes ka Merko Ehituse aktsiaid. Võttes sealt aga maha Merko Grupile ehk peamiselt Toomas Annusele kuuluvad väärtpaberid, jääb ülejäänud eestlastele järele vaid 100 miljoni krooni eest ehitusfirma aktsiaid.
Erinevalt paljudest teistest väärtpaberitest on Hansapanga aktsiat investorite hulgas küllalt hajutatult. Eestlastest kuulub kõige enam Hansapanga aktsiaid panga ühele asutajale Toomas Sildmäele, ?kõigest? 323 miljoni krooni eest.
Ülejäänud kümne Tallinna börsifirma taga on veel vaid 2,6 miljardi krooni eest kohalike investorite raha. Kokku seega aktsiates 14 miljardit krooni. Ja ongi kõik. Ülejäänud 72 miljardi krooni väärtuses aktsiaid kuulub juba välismaalastele.
Ehkki viimastel aastatel on eestlaste aktsiaportfellid kasvanud, jääme veel maha 1997. aasta börsibuumi ajast, mil kohalike käes oli 20 miljardi krooni eest Tallinna börsil noteeritud ettevõtete väärtpabereid, välismaalastel aga kõigest 9 miljardi eest. Hansapangast kuulus toona Eesti kapitalile 58%, Normast 72% ja Rakvere Lihakombinaadist koguni 88%.
Eks eelpool mainitud 20 miljardit krooni oli tegelikkuses üks suur mull, millest lühikese ajaga liigagi palju õhku välja aeti. Tallinna Farmaatsiatehase turuväärtuseks hinnati 800 miljonit krooni. Aasta pärast oli järel vaid 15 miljonit krooni. Viie börsil noteeritud pangaaktsia 21 miljardi kroonisest turuväärtusest haihtus aastaga 17 miljardit. Mitmed börsifirmad läksid aga finantsraskuste ja Vene kriisi tõttu suisa hingusele, nende seas Viru Rand, ASA Kindlustus ja EVEA Pank. Välismaalaste positsioonid ettevõtetes aga muudkui kasvasid.
Praegu eestlaste aktsiaportfellides olev 14 miljardit krooni on märksa reaalsem raha ning oleks kahju, kui suur osa nendest investeeringutest lihtsalt raha vastu vahetatakse ja eestlaste tärganud investeerimislembus summutatakse.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.