Läti valitsus valmis lennufirmat müüma

?Tegelikult ei ole meil air­Balticu üle enam kontrolli ning me ei saa seda kunagi tagasi,? tsiteeris agentuur Bloomberg esmaspäeval Läti transpordiministrit Ainars Slesersit. ?Ainus lahendus on SASiga kokkuleppele jõuda valitsusele kuuluva osaluse väljaostmise üle,? ütles Slesers.

Läti riigile kuulub 52,6% airBalticu aktsiatest ning see on üks firmadest, mille Läti valitsus tahab erastada.

Eilne Taani majandusleht Börsen kirjutaski juba, et Põhjala suurim lennukompanii SAS on valmis airBalticu teise suuraktsionäri välja ostma, et kindlustada kontserni idasuuna kasvustrateegiat.

?SASil on võimalus airBaltic kontrolli alla võtta ning seda me ka teeme, kui sobiv aeg on käes. Otsustav on, et see toimuks kokkuleppes Läti riigiga ning et säiliksid lennuõigused kolmandatesse riikidesse väljaspool ELi, milleks on vaja kahepoolseid kokkuleppeid,? ütles lehele SASi kontserni juht Jörgen Lindegaard.

Esimesed 16,5% airBalticus ostis SAS 1995. aastal, tänaseks on osalus kasvanud 47,2 protsendile. SASi jaoks on Balti turg osa koduturust, kus airBalticul on oluline roll.

?Firmal on kaks tähtsat ülesannet. Esiteks avada lennuliine Lätist ja Leedust, kus see end ära tasub. Teiseks tugevdada meie lennumarsruutide sõlmpunkti Kopenhaagenit ning teises järgus Stockholmi,? ütles Lindegaard.

SAS on öelnud, et on perspektiivis huvitatud ka Estonian Airi ülevõtmisest. Värskelt pole Eesti valitsus siiski oma 34% osaluse müüki arutanud, öeldi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

airBalticu sakslasest juhi Bertolt Flicki käe all on airBaltic kolme aastaga jõudsalt kasvanud. Firma on avanud ridamisi uusi lennuliine, hakates mullu Riia kõrval lendama ka Vilniusest. Kokku lendab airBaltic praegu Riiast 25 sihtkohta ning Vilniusest 11 sihtkohta. Flicki sõnul tuleb uusi sihtkohti juurde.

airBalticu reisijate arv kasvas mullu 75% 590 000-le reisijale ning tänavu oodatakse mullusega võrreldes enam kui 50% kasvu.

Ehkki reisijate arv on jõudsalt kasvanud, tugevneb kiiresti ka konkurents. Möödunud aasta oktoobrikuust hakkas Riiast lendama Iiri Ryanair, mis on airBalticu suurim konkurent. Selle nädala esmaspäeval avas Ryanair uue Riia-Stockholm lennuliini, kus aasta jooksul plaanitakse transportida üle 100 000 reisija. Detsembris moodustasid Ryanairi reisijad juba 20% Riia lennujaama reisijatest võrreldes airBalticu 40%ga.

Läinud aasta majandustulemused avaldab airBaltic lähinädalatel, kuid ajalehele Börsen andis Bertoldt Flick mõista, et kiirest laienemisest ja konkurentsist hoolimata on firma kasumis.

2003. aastal oli airBalticu kasum 21 miljonit krooni ja käive 753 miljonit krooni. Turul valitseb aga suur ülepakkumine, mis seab tulud surve alla.

SASi juht on meedias märkinud, et ilma ulatusliku säästuprogrammita olnuks ettevõte pankroti äärel.

?Kui me poleks käivitanud säästuprogrammi ?Turnaround 2005?, oleksime pankrotti läinud võib-olla juba aasta tagasi,? ütles Jörgen Lindegaard ajalehes Berlingske Tidende.

Eelmise aasta lõpetas SAS 3,23 miljardi kroonise kahjumiga. Juba piletihindade langus läks maksma ca 8,5 miljardit krooni. SAS on kahjumiga lõpetanud viimased neli aastat järjest. Tänavu loodab Lindegaard siiski kasumisse jõuda.