• OMX Baltic−0,45%300,92
  • OMX Riga0,11%894,35
  • OMX Tallinn−0,37%2 073,32
  • OMX Vilnius0,01%1 201,24
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 806,93
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,82
  • OMX Baltic−0,45%300,92
  • OMX Riga0,11%894,35
  • OMX Tallinn−0,37%2 073,32
  • OMX Vilnius0,01%1 201,24
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 806,93
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,82
  • 01.03.05, 11:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

TJST: Tallinna Prügila on ladestanud ligi 1000 tonni taaskasutatavaid jäätmeid

Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas (TJST) on kokku arvutanud, et Tallinna Prügila on tänavu ladestanud juba ligi 1000 tonni taaskasutatavaid jäätmeid.
'Tallinna Prügila on käesoleva aasta veebruarikuu jooksul ladestanud enam kui 980 tonni taaskasutatavaid olmejäätmeid,' kinnitab Tallinna Prügila konkurent TJST oma pressiteates. 'Sorteerimise eiramise tõttu rändab osaliselt Tallinna linna omanduses olevasse prügilasse nii paber, papp, plastik kui erinevat taarat. Seda vaatamata jäätmeseaduse otsesele nõudele, et sorteerimata olmejäätmete ladestamine prügilatesse on Eestis keelatud.
Veebruari alguseni sorteeriti Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehases (TJST) segaolmejäätmetest taaskasutatav materjal välja. Tänaseks on TJST poolt töödeldava prügi hulk vähenenud praktiliselt poole võrra. Võib väita, et ülejäänu koos taaskasutatavate materjalidega rändab otse ja ilma sorteerimata Tallina Prügilasse.
Hämmastav on Tallinna Linnavalitsuse ja keskkonnaministeeriumi suhtumine, kes soosivad vaikse pealtvaatamise ja tegevusetusega seaduserikkumisi ja ei pea ressursisäästlikku majandamist Eestile prioriteetseks. Osade prügiveofirmade õigustus, et seadus nende jaoks ei kehti, kuna jäätmemajanduse turul määrab kõik hind, on küüniline. Sellisel juhul on kõige ökonoomsem kallata praht metsa alla, sest kuigi seadus ka selle keelab, on see ilmselt kõige odavam variant.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sõnades on looduslähedane mõtteviis kõigile heaks argumendiks poliitilises võitluses. Tegelikus elus sellest aga ei lähtuta ja juba saavutatud taaskasutatavate materjalide kasutuselevõtu juurest pöördutakse tagasi nõukogude aegsele prügilakultuurile. Tundub, et ametnikele on loodushoiu juures tähtsam ilusate kõnede pidamine erinevatel foorumitel. Sellest kas loodusreostus ka tegelikult väheneb ja vähem prügi ladestatakse, ei hooli eriti keegi.
Veebruarikuu jooksul on arvestuslikult prügilasse tavapärasest enam ladestatud 250 tonni paberit ja pappi, 65 tonni plastikut, 90 tonni kilet, 70 tonni klaasimurdu jm,' teatab TJST.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele