Maaelu Edendamise sihtasutus andis suvaliselt laenu

Auditeerimisel selgus, et investeerimislaenu andmisel maa ostuks ei olnud mõnel juhul kinni peetud sihtasutuse nõukogu kehtestatud laenutingimustest. Kuigi laenutaotluste ja -lepingute järgi oli laenu eesmärk kinnistu ostmine, oli tegelikult antud laenu ka muuks otstarbeks, nt lautade renoveerimiseks, ehitiste ostuks, uue tehnoloogia soetamiseks, investeerimistegevuseks. Sihtasutuse töötajate selgituse kohaselt ei olegi mõned laenud väljastatud maa ostuks, vaid on antud teadlikult muuks otstarbeks.

Paljudel juhtudel puudusid andmed selle kohta, kas või millised kinnistud väljastatud laenu eest osteti ning milline oli ostuhind. Laen oli kantud laenusaaja arvelduskontole. Neil juhtudel ei olnud laenu andmise aluseks olevate dokumentide põhjal võimalik kindlaks määrata, kas laenu kasutati sihipäraselt ning kas kogu investeeringut oli finantseeritud laenu arvel maksimaalselt 75% ulatuses, kuna puudusid andmed investeeringu maksumuse kohta. Selliseid laene oli väljastatud 34,2 miljoni krooni ulatuses.

Paljud laenud olid antud nii, et puudusid laenu saamise olulised alusdokumendid. Sihtasutuse töötajate selgituse kohaselt ei ole laenajate puhul, kellega on sihtasutusel olnud pikemaajaline koostöö ning kellele ei ole piirdutud ainult otselaenude väljastamisega ja kes on alusdokumente esitanud juba varasemate laenude ja liisingute rahastamisel, laenuotsuse tegemisel iga laenu puhul kohaliku omavalitsuse arvamust nõutud.

Riigikontrolli hinnangul oleks siiski otstarbekas tutvuda laenusaaja majandustegevuse tulemuste ja maksevõla andmetega konkreetsete laenulepingute sõlmimisel kogu laenulimiidi väljastamise perioodil ning teha selle kohta märge vastavas laenufailis.

Ühele laenusaajale oli sihtasutus väljastanud laenu kuue lepingu alusel kinnistute ostuks kokku 3 130 000 krooni ilma nõukogu sellekohast otsust omamata. On tähelepanuväärne, et sihtasutusele esitatud laenu andmise alusdokumentide järgi moodustas tagatiste väärtus vaid 2 930 000 krooni.

Muuhulgas maksis MES 97 109 krooni toetust ka neljale isikule, kes olid väidetavalt TÜ Harjumaa Piim kaudu müünud piima pankrotti läinud Rapla Dairyle. Samas pole TÜ Harjumaa Piim võlanõuet ASi Rapla Dairy pankrotihalduri esitatud kaitstud võlanõuete hulgas.

Üleüldse puudub MESil nõuete lootusetuks tunnistamise kord ja lootusetuks ei olnud laene 2003. aastal ja 2004. aasta esimesel poolaastal ka tunnistatud.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on eraõiguslik juriidiline isik, kelle

asutaja on Eesti Vabariik ja asutajaõigusi teostab Põllumajandusministeerium. Sihtasutuse tegevuse eesmärk on Eesti maapiirkondade majandusliku arengu toetamine ettevõtlust soodustavate sihtprogrammide rakendamise kaudu. Eesmärkide saavutamiseks annab sihtasutus laene ja tagatisi,finantseerib maaettevõtlust toetavaid üritusi, osaleb äriühingutes, teeb koostööd teiste isikutega ning tehinguid ja muid toiminguid, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks.