• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 07.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vedelkütuse varumakse on pigem reegel kui erand

Alates 1960. aastatest on Euroopa Liidus kujunenud kaks äärmuslikku vedelkütusevaru haldamismudelit: tsentraalne ja hajutatud süsteem. Esimesel juhul haldab varusid üks keskne institutsioon, hajutatud süsteemi korral hoiab aga iga kütuseettevõte varu iseseisvalt.
Soov tagada kulude efektiivsus, süsteemi läbipaistvus ja varude garanteeritud olemasolu on põhjused, miks Euroopa Komisjon ja Rahvusvahelise Energia Agentuur pooldavad tsentraalset süsteemi. Musternäitena võib tuua Saksamaa, kelle vedelkütusevaru keskset süsteemi seatakse eeskujuks. Vedelkütusevaru süsteemi administreeriva institutsiooni olemasolu näeb ette euroliidu kütusevarude direktiiv.
Tsentraalselt hallatav kütusevarude süsteem on täna kasutusel kuueteistkümnel liikmesriigil. Enamikus hajutatud süsteemiga liikmesriikides on valitsuse tasandil arutatud võimalusi minna üle keskse institutsiooniga mudelile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olenemata kütusevarude haldamismudelist, kaasnevad varude moodustamise ja haldamisega kulutused, mis kokkuvõttes makstakse kinni kütusetarbijate taskust. Naiivne oleks mõelda, et hajutatud süsteemi korral, kus varude moodustamise kohustus on seadusega pandud ettevõtetele, ei sisalduks need kulutused kütuse lõpphinnas ja firmad tasuks neid oma kasumi arvel.
Tsentraalne kütusevaru süsteem eeldab keskset institutsiooni, kes ettevõtete asemel tegeleks vajalike varude haldamisega. Sellisel juhul kaetakse haldamisega seotud kulutused kütusefirmade poolt makstavate varumaksete, varutasude (stockpiling fee) või liikmemaksude kaudu. Viimasel juhul on kütusefirmadele seadusega sätestatud kohustus olla tsentraalse institutsiooni liige ning maksta seega ka liikmemakse.
Tarbija jaoks on süsteemide erinevus lihtne ? hajutatud mudeli puhul puudub info reservi mõjust kütusehindade kasvule, kuna vastavad kulud sisalduvad kütuse hinnas nagu kõik teised äritegevusega seotud kulud. Tsentraalse süsteemi puhul on aga varude moodustamine ja haldamine koondatud ühte punkti ning kütusevarudega seotud kulude katteks kehtestatud varumakse muudab süsteemi läbipaistvaks. Eestis kehtestatava keskse süsteemi puhul võidavad lõpptarbijad 15 senti liitri kütuse kohta, mis teeb viie aasta möödudes iga-aastaseks kokkuhoiuks 150 mln krooni. Veelgi suurema läbipaistvuse tagamiseks võib mõelda isegi kütusearvel varumakse eraldi näitamisele, nii nagu seda tehakse Hollandis.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele