Talude ostjaid meelitab looduslähedane elukeskkond

Talusid ostavad põhiliselt inimesed, kellele meeldib looduslähedane elukeskkond ning keda ei rahulda suvilapiirkondade väikesed krundid ega ka linna lähedal arendatavates uuselamurajoonides pakutavad kinnistud.

Kinnisvaraturu aktiivsus Tallinna ümbruses on viimaste aastatega küllaltki oluliselt kasvanud.

Oluline asjaolu talu ostmisel on kindlasti see, et lähikonnas elavad alaliselt ka teised inimesed ning kinnistule pääeseb rahuldavalt ligi nii sügisvihmade, talvetuiskude kui ka kevadiste teelagunemiste ajal.

Kui välja jätta need tehingud, kus talu ostetakse maatükil asuva metsa või viljaka ja hooldatud põllumaa pärast, on talude ning maamajade huviliste seas väike, kuid kindel sihtgrupp. See koosneb suuremate kaubaautode ning reisibusside juhtidest ja nende peredest. Põhjuseks asjaolu, et suuremal krundil jagub ruumi kõigile ? ka kõige pikematele kaubaautodele, järelhaagistele ning reisi­bussidele.

Suurima ostuhuviliste rühma moodustavad sellised pered, kes on tüdinenud linnakärast ning soovivad vaikust ja rahu. Samas eelistavad nad suuremat privaatsust, kui võimaldavad linnade lähedusse arendatavad üksikelamute rajoonid. Ning vähetähtis faktor ei ole ka kaugemate piirkondade tunduvalt madalam hind, võrreldes linnas ja linnapiiri vahetus läheduses asuvate majadega.

Väiksemat osa ostjaskonnast esindavad välismaalt naasnud eestlased. Nemad on nõus üpris tihti ilusas kohas, eriti veekogu läheduses ja hästi hooldatud ning remonditud hoonete puhul isegi turuväärtusest kõrgemat hinda pakkuma. Käsitletud teemaga kaasneb ka üks päevakohane probleem, millele tasuks tulevasel talu ostjal kindlasti tähelepanu pöörata. Nimelt peaks enne ostu sooritamist selgeks tegema, kas suuremalt maanteelt taluni kulgev tee on avalikult kasutatav või asub hoopis kellegi eramaal.

Linnas ülinõutud üksik­elamute piirkondades, nagu näiteks Nõmmel või endistes suvilapiirkondades, ei ole haruldane, kui ostetud maatükil asunud maja või suvila lammutatakse ning asemele ehitatakse kaasaegne elamu.

Seega on ostja jaoks esmajärguline maatüki maksumus. Seevastu taluhoonete väärtuse määrab eelkõige hoonete seisukord, kaugus Tallinnast ja lähimatest asulatest ning kauni looduse ja privaatsuse olemasolu.

Näiteks võivad 30 000 ruutmeetri suurusel maatükil halvemas seisukorras taluhooned maksta vähem kui heas korras taluhooned, mis asuvad üle poole väiksemal, 10 000 ruutmeetrisel kinnistul.

Ja seda isegi juhul, kui kaugus pealinnast on võrreldav ning odavam objekt asub looduslikult veidi kaunimas kohas.

Hiljuti müüdi Tallinnast ca 70 kilomeetri kaugusel looduskaunis kohas, metsa veeres, järvest ligi poole kilomeetri kaugusel asuv 30 000 m² suurune kinnistu koos kapitaalremonti vajavate taluhoonetega hinnaga 290 000 krooni. Suurimateks puudusteks olid hoonete suur remondivajadus ning elementaarsete mugavuste puudumine (väljaspool eluruume asuv kuivkäimla, saun, vannituba, dushiruum puudusid). Eelistena võib välja tuua loodusliku kauni asukoha: aasa, järve ja metsa läheduses.

Sügisel vahetas omanikku 400 000 krooni eest Tallinnast 55 kilomeetri kaugusel paiknev ja kõrval kirjeldatud taluhoonega samaväärse üldpinnaga, kuid 1980. aastatel kapitaalselt remonditud taluhoone, mis asus kõigest 10 000 ruutmeetri suurusel kinnistatud maatükil.

Selle objekti eeliseks oli hoone suhteliselt hea seisukord ning pesemisvõimaluse ja sauna olemasolu majas. Miinuseks aga põllumaade naabrus ja veekogu puudumine lähiümbruses.

Autor: Margus Kruut