Koolitaja lähenemine määrab tulemuse

Vaadeldes erinevate koolitajate tööd, ilmneb selgesti erinev tase ja lähenemine tervele koolituseprotsessile. Aja jooksul olen hakanud lahterdama koolitajate suhtumist kolme kategooriasse, millel on otsene seos ka koolituse tulemustega.

Säärase suhtumisega staar-koolitajad on enamasti rangelt keskendunud iseendale ja täpsemalt oma lugematutele voorustele. Vaatamata jutule eetikast või sisemisest kõlblusest, on tegemist ikkagi läbinisti egoistliku lähenemisega. Koolituse fookus on läbiviijal ning koolitaja ise usub, et suudab oma geniaalse olemusega muuta inimeste kompetentsi. Ka huvi ilmutamine materjali või koolitusel osalejate vastu on enamasti pelgalt praktiline trikk, kuna siis saavutab isehakanud tähtkoolitaja inimestega parema kontakti ning saab nautida rohkem nende tähele­panu.

Antud lähenemisega koolituste tulemused on enamasti keskpärased, kuna inimesed tunnetavad ära koolitaja tegelikud motiivid. Iroonilisel kombel jäävad aga kesiste tulemuste puhul süüdi koolitusel osalejad, kuna nad ei suutvat piisavalt pingutada või kaasa mõelda. Võimaluse korral tuleks taolisi koolitajaid korrale kutsuda ning paluda neil veidi rohkem näha protsessi läbi osaleja silmade.

Seda tüüpi koolitajad on inimeste arendamise aspektist loomulikult oluliselt produktiivsemad kui esimese kategooria isikud. Ometi ei saavuta nad aga kunagi maksimaalset tulemust, sest keskenduvad liialt oma koolitusmaterjalidele ning õpetatava temaatika sisule. Neid iseloomustab suur sõltuvus ette valmismõeldud programmist ja armastus kõikvõimalike lisamaterjalide, slaidide ja muu säärase vastu.

Vaatamata sellele, et nad oma isiku imetlemisega inimesi ei ärrita, ei suuda nad koolituse käigus absoluutselt muuta selle esialgset sisu vastavalt osalejate reaktsioonile. Seetõttu võivadki tulemused olla vahel väga head ja vahel täiesti keskpärased ? sõltuvalt sellest, kuidas materjal osalejatega haakub. Maksimaalset efekti enamasti ei saavutata, kuna koolitatavad tajuvad, et nende peale pole piisavalt mõeldud.

Tegemist on kahtlemata kõige efektiivsema lähenemisega, kuna antud tasemel on koolitaja seadnud teisejärguliseks nii iseenda isiku kui ka materjali. Tähelepanu on osalejatel ning nende soovidel, eesmärkidel ja emotsioonidel.

Nimetatud lähenemise puhul võivad sama programmiga koolitused oma sisult veidi erineda, kuna inimeste ootused dikteerivad õppeprotsessi täpse ülesehituse.

Metoodika on enamasti suunatud inimeste maksimaalsele kaasamisele sõltumata kohalolijate arvust. Lähenemist iseloomustab ka koolitaja täielik vastutus tulemuse eest, mis ületab sageli kordades eelnevate kategooriate tegelaste saavutatut.

Kindlasti läbivad koolitajad oma arengus erinevaid tasemeid, kuid enamik mõjusaimatest koolitajatest kuuluvad kolmandasse kategooriasse. Nad muretsevad ka tegelikult osalejate teadmiste arendamise pärast ning teevad seda sisemise soovi sunnil, mitte praktilisest egoismist lähtudes.

Autor: Villu Parvet