Seadus annab maksuametile põhjendamatu eelisõiguse

Eilne Äripäev kirjutas sellest, et maksuamet on hakanud minema pankrotti läinud ettevõtete juhtide vara kallale ka pärast pankrotiprotsessi lõppemist. Selline väljaspool pankrotimenetlust võlgade väljanõudmine juhtidelt on vaid maksuametile eraldatud õigus.

Äripäev peab seda põhjendamatuks privileegiks. Võlausaldajaid peab kohtlema võrdselt ning ka võlaraha peaks jagama seega õiglaselt koos.

Kui pankrotiprotsess raugeb ? mis tähendab seda, et ettevõttel raha pole ja midagi rohkemat sealt kätte ei saa ?, siis saab maksuamet ikka nõuda raha otse ettevõtte juhtidelt. Teeb maksukorralduse seaduse alusel vastutusotsuse ja kõik. Nii sai üks ettevõtja, kes oli nii juht kui ka omanik, 4,5 miljoni kroonise nõude aasta pärast pankroti raugemist. Samasugust eelisõigust saab maksuamet kasutada ka enne pankrotiprotsessi või selle ajal.

Ettevõtjatest võlausaldajate puhul käib oma võlgade sissenõudmine reeglina pankrotihalduri kaudu. Tõsi, nagu märkis eilses Äripäevas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens, saavad ka teised võlausaldajad kahjusid otse ettevõtte juhtidelt sisse nõuda. Kuid see pole siiski nii lihtne. Kui ettevõte A on võlgu ettevõttele B, siis saab B küll tõepoolest nõuda A juhatuse liikmelt oma raha, kuid maksma peab too liige ikkagi sellele võlgadesse sattunud ettevõttele, mille juhatusse ta kuulub. Otsekohe ei lähe nõudja taskusse midagi ning selles ongi vahe. Maksuamet saab sellest kolmnurkskeemist mööda minna ja küsida raha otse iseendale.

Seejuures tuleb siiski meeles pidada, et ka maksuamet saab nõuda võlgu vaid juhul, kui juhatuse liige on rikkunud maksuseadusi ?tahtlikult või raskest hooletusest?. Kui ettevõte satub lihtsalt tavalistesse makseraskustesse ja juhatuse liikmed algatavad reeglitekohaselt pankrotimenetluse, ei saa juhatuse liikmete vara kallale minna.

Ainult siis, kui juhatuse liikmed hakkavad tegelikke majandustulemusi varjama, maksuametile valeandmeid esitama ja muud seesugust, rikuvad nad seadust ja võivad selle eest isikliku varaga vastutada. Eilses Äripäevas kahtlustavad mõned juristid ohtu, et maksuametil ongi nüüd kasulik lasta pankrotiprotsessil raugeda, et teistest võlausaldajatest vabaneda. Võib väita, et teised kannult raputades saab maksuamet suurema tõenäosusega ise kogu summa kätte.

Maksuamet ise kinnitab, et see hirm on üle võimendatud. ?Tegemist pole masstootmise, vaid põhjalikult analüüsitud juhtumitega,? kinnitab maksu- ja tolliameti maksude sissenõudmise osakonna juhataja Raul Siem. Äripäevas kirjeldatud lugu tekitab siiski küsimuse, miks ei nõutud juhatuse liikmetelt võlgu välja pankrotiprotsessi ehk üleüldise vara jagamise ajal, vaid n-ö eraviisiliselt aasta pärast pankroti raugemist.

Selge, et juhatuse liige peab oma varaga vastutama, kui ta on teinud ränki juhtimisvigu. See on loomulik ja kaitseb ühiskonda firmade eest, mille ärimudel rajaneb pettusel.

Kuid vara peaks nii ettevõttelt kui ka juhtidelt välja nõudma ikkagi pankrotiprotsessis, kus maksuamet esineb teistega võrdsetel alustel. Äripäev loodab, et maksuamet kasutab oma seadusega antud võimalust erandiks vaid äärmisel juhul, nagu ta lubab.

Autor: ÄP