Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Abirahast võime suu puhtaks pühkida

    Eurostati andmetel on Eesti teaduse rahastamise osas Euroopa Liidu riikidest üks mahajäänumaid. Põhjuseks väike teaduskulutuste osa rahvatulust. Eestis on vastav näitaja alla 1 protsendi.
    Meie mahajäämus kipub muutuma veelgi lootusetumaks. Euroliit kavatseb eraldada senisest kaks korda suuremas mahus teadus- ja arendustegevuse toetusi. Brüsseli eesmärk on tõsta teadusrahastus senise keskmise ca 2 protsendi asemel 3 protsendini rahvatulust.
    Teadusele omaselt hakatakse täiendavaid toetusi tõenäoliselt jaotama konkursside alusel ja on oht, et täiendava raha saamiseks ei piisa liikmesriigil omapoolsetest sissemaksudest, vaid riik peab olema kõrge rahvusteaduse tasemega. Eesti ei suuda piisavat taset näidata ja seega võib meie mahajäämus teadmusloome alal edasi süveneda.
    Eesti teadusrahastamine tuleb viia tasemele, mis suudab kindlustada noorte juurdevoolu ja aitab vältida kogenud teadurite vallandamise formaalsete vanusepiirangute alusel.
    Kirjeldatud allakäigu nõiaringist välja pääsemiseks tuleb meie valitsusel lähtuda järgmistest arusaamadest.
    Tuleb mõista, et turumajanduskapital ei hakka ise automaatselt oluliseks kaasosalejaks rahvuslikus teadusrahastamises. Selleks on alati vaja valitsuse sihikindlat majandus- ja teaduspoliitilist tegevust.
    Tuleb mõista, et elades globaalses infomaailmas, on meil teadmuspõhise majanduse rajamiseks vaja üldist haritust. See eeldab laialdast teadustegevust. Teadustegevus peaks toimuma kõigil aladel, mida meil kõrgkoolides õpetatakse.
    Meie valitsejad ja ka mitmed teadusjuhid peaksid hakkama mõistma, et rahvusliku teaduse arendamise eesmärgid ei ole mitte eeskätt ja mitte ainult kitsalt merkantiilsed. Tuleb aru saada, et meil ei ole küllalt ressurssi, et kitsal teemal teadustootmises rahvusvaheliselt läbi murda.
    Tuleks ka uuesti meelde tuletada aastatetagust nn PRESTi aruannet, mille koostasid inglise teadlased Eesti teadusrahastamise süsteemi kohta. Selles märgitakse, et meie praeguse teadusrahastamise korra juures oleks rahastamise mahu suurendamine mõttetu, sest suur osa rahast kulub mittesihipäraselt. Näiteks tuleb vältida raha liigset sattumist riigikogulaste-professorite või keskpanga nõukogus istuvate või ministriametit pidava ning teadusvälise tegevusega väga koormatud tegelaste kasutusse. Hädavajalik on parandada kontrolli teadusasutuste juhtide rahastamistegevuse üle.
    Viiendaks, haridus- ja teadusministeeriumis tuleks kõrvaldada teadusteemade sihtrahastamise reeglistiku lõksud, mis võimaldavad teatud eriala esindajatel teiste erialade taskuid tühjendada. Näiteks praegu ei ole nende reeglite tõttu ühtegi majandusteadlast, kes rangelt kvalifitseeruks oma publikatsioonide järgi sihtfinantseeritavat teemat juhtima. Nimelt on majandusteaduslikud tekstid mahukad ja seotud kohaliku ainevallaga ning ainult kahe või kolme kaasautoriga. Kuid paljudel teistel erialadel on tekstid lühikesed ja kaasautoreid tavaliselt pool tosinat.
    Kõige tõsisem probleem puudutab aga tippteadusliku tööga tegelevaid doktorante, kes ei või sihtfinantseeritava teema raames saada töötasu. Arenenud maailmas aga on suures osas teadustöö areng just doktoritööde tegijate õlul. Doktoritöö tegijate finantsiline eemalesurumine sihtfinantseeritavast teadusarendamisest on suureks konkurentsilöögiks nii meie teadusarengule üldse kui ka doktorite järelkasvule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.