Grillimine on palju tervislikum toiduvalmistamise viis kui praadimine, kuna selle käigus ei lisata toidule rasva. Peale toiduvalmistamise viisi on aga oluline ka see, mida grillitakse.
Tavapärased rasvased ja vürtsised grillvorstikesed või -ribid on kerged valmistada, kuid on kahjulikud südamele, tõstavad kehakaalu ning tekitavad kõrvetisi.
Kuigi rasvased vorstid sisaldavad maitsemolekule, mis paljudele meeldivad, võiks selle asemel grilli peale panna liha, kala või hoopis puu- ja köögivilju.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tihti arvatakse, et inimesed, kes püüavad toituda tervislikult, peaksid lihast üldse loobuma ja porgandit ning kapsast närima.
Tegelikult on see lihtsalt levinud müüt, mis ei vasta tõele. Paksuks teeb hoopis rasv, mis tõstab vere kolesteroolisisaldust. Seega tuleks looma- ja sealihalt eemaldada nähtav rasv ning kanalt nahk ja grillida maitsestatud või marineeritud puhast liha.
Mõnes marinaadis leiduv äädikas võib osal inimestel kõrvetisi tekitada, seetõttu tuleks ka külla minnes enne sööma asumist teha selgeks, millise marinaadiga on tegemist.
Samas tuleb tunnistada, et mitte kõik rasvad ei ole tervisele kahjulikud ja paksuks tegevad. Näiteks kalas on kasulikud rasvhapped, mida süüakse suisa vitamiinidena.
Seega on eestlasele kergesti kättesaadav lõhe just suurepärane alternatiiv lihale. See maitseb hea ning sisaldab südamele kasulikke omega-3 rasvhappeid.
Näiteks üks lihtne viis kala valmistamiseks. Pane terve lõhefilee fooliumile. Lõika pool sidrunit viiludeks ning aseta kalale, ülejäänud sidrun pigista fileele.
Maitsesta, paki fooliumi ning jäta ööks külmkappi. Olenevalt filee paksusest grilli kala umbes 10 minutit. Serveeri koos maitsestamata jogurtiga.
Grillida saab ka praktiliselt kõiki köögi- ja paljusid puuvilju. Alustuseks võib grillil proovida tomateid, seeni, sibulat, paprikat, ananassi ja õunaviile.
Pane lihtsalt oma valitud kombinatsioon puu- või köögivilju vardasse ning pritsi üle vähese õli või väherasvase marinaadiga.
Autor: Janika Nurmelaid