Prokuratuuri andmetel läks offshore-kontorit pidanud Raivo Karu kriminaalasi üle maksumenetluseks, tavaliselt saab maksukontrollist alguse kriminaalasi.
Riigiprokuratuur lõpetas möödunud nädalal Karu kriminaalasja, kus teda süüdistati rahapesus. Karu valepasse loeti mitte tegelikeks, vaid nn fantaasiadokumentideks. Kriminaalasja lõpetanud riigiprokurör Piret Pauk?tys põhjendas, et Karu ei teinud Axel Mummi ja Mikael S. Peerina lepinguid sõlmides midagi seadusevastast.
Axel Mummi nime all keerutas Karu oma klientide miljoneid läbi offshore-piirkonnas registreeritud Euro Equities Fundi. 2003. aastal toimunud läbiotsimise käigus võeti tema kontorist ära dokumendid, mille põhjal sattus maksuuurimise alla ligikaudu 80 maksudest kõrvale hoidnud firmat.
Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur ei soostunud ütlema, millises seisus on praegu Raivo Karu kriminaalmenetlusest välja kasvanud maksukontroll ja kas Karu praegu makse tasub. Muu hulgas jättis Ambur vastamata küsimusele, et kui Raivo Karu teenis tulu Axel Mummi ja/või Mikael S. Peerina, kes peaks siis maksud tasuma, kas Mumm ja Peer või Raivo Karu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ambur ütles: ?Teie poolt küsitud informatsioon on maksukorralduse seaduse § 26 kohaselt käsitletav maksusaladusena, mistõttu maksuhalduril ei ole võimalik küsimustele vastata. Selle sätte kohaselt ei saa maksuhaldur kolmandatele isikutele väljastada maksusaladuseks olevat informatsiooni ilma maksukohustuslase nõusolekuta.?
Ta ei täpsustanud, kellelt tuleks nõusolek saada: kas offshore-kontorit pidanud Raivo Karult, ametlikult lepinguid sõlminud ja raha keerutanud Axel Mummilt või Mikael S. Peerilt.
2005. aasta jaanuaris teatas maksuamet, et plaanib tänavu juuliks nii Divecist kui ka Karu kontorist võetu põhjal algatatud maksuuurimised lõpetada. Tolleks hetkeks oli Diveci klientidele määratud 304,8 miljonit ja Karu klientidele 26,3 miljonit krooni täiendavat maksu.
Karu kriminaalasja lõpetamise ajaks oli maksuamet riiki petnud ärimeestelt nõutavat summat kahandanud, kohustades neid täiendavalt maksma vaid 20,9 miljonit krooni. Algstaadiumis 2003. aastal peeti Karu kriminaalasja suurimaks rahapesu-uurimiseks Eesti maksuajaloos.