• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti mürgitab end elektroonikajäätmetega

    Eesti ja veel seitse Euroopa Liidu liikmesriiki ? Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Poole ja Suurbritannia ? said Euroopa Komisjonilt ?viimase hoiatuse? ebaadekvaatse elektrooniliste jäätmete käitlemise eest.
    Järgneva sammuna oleks oodata Eesti kaebamist Euroopa Kohtusse direktiivide rikkumise pärast. Lisaks suhkru ja (teoreetiliselt võimalikule) pakenditrahvile võib see viia veel ühe suure trahvi määramiseni, kui olukorra parandamiseks midagi ette ei võeta.
    Tõsi, pakendite vähese taaskasutuse pärast Eestit ähvardavat trahvi peetakse ebatõenäoliseks ja arvatakse, et lühiajalisele rikkumisele ses suhtes vaadatakse Brüsselis läbi sõrmede. Koos hoiatusega elektroonikajäätmete suhtes ja põlevkivituha ladustamise probleemidega asetab see siiski Eesti loodushoidlikkuse poolest halba valgusse.
    Elektroonilise prahi kuhjumine on omandamas globaalprobleemi mõõtkava. Kogu maailmas huugavad elektroonilisi seadmeid tootvad tehased; aga mida teha miljardite kasutusest välja langevate seadmetega, ei huvita eriti valijaid ega järelikult ka poliitikuid.
    Tootjaid ja müügimehi võib mõista ? neil pole selles olukorras muud võimalust kui kõigi vahenditega suruda uute kaupade müügi maksimeerimisele, vanu (sageli täiesti tarvitamiskõlblikke) kasutusest välja tõrjudes. Vanade elektrooniliste seadmete adekvaatne käsitlemine on aga küllalt keerukas ja kallis ettevõtmine, vähemalt teoreetiliselt ei peaks need seadmed prügimäele jõudma.
    Olemasolevad prügimäed pole kohased elektrooniliste jäätmete jaoks. Prügilate alla paigutatakse isolatsiooniks lihtne polüetüleenkile, mis mõnekümne aasta jooksul lagunema hakkab. Kas tuleks seejärel hakata prügimägesid läbi sõeluma? Alternatiiv on põhjavee mürgistumine raskemetallide ja muude mürkidega.
    Niisiis on elektroonikajäätmete käitlus tõsine probleem, see eeldab teatud avalikku kontrolli ning kuna toimib avalikel rahadel, peaks see tegevus muutuma ka ?läbipaistvamaks?. Ometi pole infot teema kohta eriti liikumas. Oletan, et põhjus on meedia motivatsiooni- ja kvalifikatsioonipuudus valdkonnaga tegelemiseks.
    Iga arvutimüügiga tegelev inimene teab, et olukord meil võib tegelikkuses olla hullemgi, kui EK hoiatuse põhjal arvata võiks. Imporditakse ju senini meil palju kasutatud elektroonikat ning see viib vastavate jäätmete koguse suurenemisele naabrite arvel.
    Tarbijate aruka suhtumise ja riigi poliitilise tahte olemasolul oleks ohud kergesti välditavad. EK Eestile antud hoiatus näitab aga, et sellist poliitilist tahet Toompeal ei piisa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toidutööstuse juht: uus reaalsus on oluliselt kallim
Väga tõenäoliselt mõjutab alanud toormete hinnaralli toiduhindu nii sügisel kui ka 2023. aastal, kirjutab toidutööstusettevõtte Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Väga tõenäoliselt mõjutab alanud toormete hinnaralli toiduhindu nii sügisel kui ka 2023. aastal, kirjutab toidutööstusettevõtte Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Nordea Eesti: vastutustundliku tegutsemise alustalaks on hoolivad töötajad ja kaasav juhtimine
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.