Andrus Ansip: ettevõtjad peavad riigist rohkem hoolima

Artikkel

- Uudised
- Andrus Ansip
- 22. september 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Andrus Ansip: ettevõtjad peavad riigist rohkem hoolima
Eestis on juba aastaid hea ettevõtluskeskkond. Me peaksime seda hoidma, muutma ka pisut paremaks ning hoiduma kindlasti selle ärarikkumisest igasuguste ootamatute pööretega.
Eesti on majandusvabaduse indeksite kohaselt maailmas küllaltki kõrgel kohal ning meie praegune majanduskasv on lausa muinasjutuline: majandus kasvab aastas 6?7%, eksport 20% ja Eestit külastavate turistide arv 30%.
Meie lihtsat ja selget maksusüsteemi on seatud eeskujuks nii Euroopas kui ka Ameerikas. Maksumaksjad oskavad rehkendada oma maksukoormust ja tänu sellele oleme saanud Eestisse ausate maksumaksjate põlvkonna.
Eesti maksusüsteem ei ole muidugi kohaldatav igal ajal ja igas riigis. Näiteks Iraagis ja Kuveidis, kust äsja saabusin, puuduvad maksud pea täielikult. Iraagis on isegi vesi ja elekter tasuta. Kuid maksudeta riigid kalduvad tavaliselt diktatuurile, seal on rahvas tänulik heale valitsejale, kes jagab ja annab. Ilma maksudeta pole demokraatiat, maksud on demokraatliku riigi tunnus.
Värske Iraagi kogemuse juurde tagasi tulles peab tõdema, et kõik meie ärid võivad lennata vastu taevast, kui me ei hoia oma riiki. Palju on küsitud, miks Eesti sõjaväelased peavad osalema välismissioonidel Kosovos, Afganistanis ja Iraagis.
Kuid meenutagem, et NATO liikmena võtsime endale kohustuse eraldada kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutusteks, hoida kaheksa protsenti vägedest missioonidel ja 40% valmiduses. Praegu oleme nende eesmärkide poole alles teel.
Kui meie riik ei abista teisi, siis ei ole meil ka moraalset õigust oodata, et keegi tuleb meile vajadusel appi. Seepärast on mul ülimalt hea meel tõdeda, et paljud meie ettevõtjad on Kaitseliidu liikmed, käinud reservohvitseride kursustel ja näevad oma riiki laiemalt kui ainult läbi ettevõtluse prisma.
Peame rohkem pingutama ka Euroopa Liidu suunal. Me ei saa öelda, et põhiseaduse lepe pole ettevõtjate asi. Oleme praegu osalised Euroopa ühisturul ja ootame tegelikult ühenduselt veel enamat. Vabadust ilma solidaarsuseta pole olemas, aga solidaarsuse nimel vajame ka poliitilist koostööd ning põhiseaduse lepe on dokument, mille alusel seda teha.
Olen veendunud, et lepingu ratifitseerimine liikmesriikides ning selle jõustumine on Eesti huvides ning kutsun ettevõtjaid üles seisma selle leppe eest, samuti kaitsekulutuste suurendamise ja missioonidel osalemise eest.
Eesti jaoks on äärmiselt oluline ka eurole üleminek. Me oleme otseste välisinvesteeringute osas olnud äärmiselt edukad, kuid peame silmas pidama, et siia tulnud raha on arvestanud Eesti saamisega eurotsooni liikmeks. Meil pole küll väga palju võimalusi inflatsiooni pidurdamiseks, mis on sellel teel suurimaks takistuseks, kuid peame tegema kõik mis võimalik, hoidmaks inflatsiooni kontrolli all.
Ma pole nõus arvamusega, et Eesti saab euro niikuinii ja me peaksime ootama paremaid liitumistingimusi. Ka siis, kui me täidame kõik kriteeriumid, on Brüsselis küllalt skeptikuid, kes ei soovi Eesti astumist eurotsooni. Mina usun kindlalt, et euroga liitumine on Eesti huvides ja kiirendab majanduskasvu veel vähemalt ühe protsendi võrra. Seepärast seiskem ka euro eest.
Hoidkem oma riiki, siis püsib kindlana ka ärikeskkond ja siis on selles riigis meil kõigil hea elada. Ärge keskenduge ainult ettevõtluskasumile, olge ka selle riigi kõige paremad kodanikud.
Hetkel kuum