Viljar Arakas: kinnisvara hinnatõus pidurdub

Eestis on tekkinud müüt, et enamik kortereid müüakse juba enne maja valmimist. See on Arakase sõnul tingitud sellest, et ehitus on pikaajaline projekt ja kuuldus uuest majast levib kiiresti. ?Seetõttu vormistatakse esimesed korterid maja reaalselt müüki panekul kiiresti. Samas näitab kogemus, et esimesed 25 protsenti korteritest on uues majas lihtne müüa, järgnevad 50 protsenti keeruline ja viimased 25 protsenti jälle lihtne, sest inimestel tekib reaalne võimalus kaupa katsuda,? väitis Arakas.

Kinnisvaraarendajate jaoks on väga oluline professionaalsete kinnisvarafondide Eestisse tulek, lisas ta. Heaks näiteks tõi ta hiljutise Rocca al Mare kaubanduskeskuse ostu Cityconi poolt. See võimaldab arendajatel müüa oma valmis maja fondile edasi ja saadud raha eest keskenduda uuele arendustegevusele, selgitas Arakas. Praegu tegelevad arendajad ka oma objektide müügi ja rentimisega, sest turuolukord on selleks soodne, lisas ta.

Viljar Arakas soovitas ettevõtetel siiski mõelda oma kinnisvara müügile ja jääda ise pikaajaliseks rentnikuks. See on lõppkokkuvõttes kasulik ja näiteks Rootsis omavad institutsionaalsed investorid 47% äripindadest, rääkis ta.

Eluasemelaenude turul näeb Arakas palju arenemisvõimalusi. Üle 50 protsendiline kasv on olnud viimasel kolmel aastal, tänavu aprillis anti aga kaks korda rohkem laene kui samal perioodil 2004. aastal, kinnitas ta. Samas on kasvanud ka inimeste vajadused ja võimalused. Tüüpkorteris elavad inimesed tahavad korterit uuselamus. Uuselamust liigutakse ridaelamusse ja sealt eramajja.

?Eesti keskmine palk on ELi omast umbes kaheksa korda madalam, kuid pankadesse tuleb järjest krediidikõlbulikke kliente. Eesti jääb laenu teenindamiseks kuluva summa ja sissetulekute suhtarvu osas arenenud riikidele kordades alla,? sõnas Arakas. Seega pole laenuvõtmises lähiaastatel tagasilööki oodata, lisas ta.

Keskmine eestlane elab 23 ruutmeetril, keskmine ELi kodanik 46 ruutmeetril.

Arakas soovitas eraisikutel mitte lasta intressimäärade tõusu spekulatsioonidel ostuotsuseid mõjutada, vaid pigem mõelda, kas nende endi palgatõus ületab ennustatavat paariprotsendilist intressitõusu.

Äriettevõttel soovitas Arakas teha tundlikkuse analüüs: mida üheprotsendiline intressitõus tähendaks? Arvestada tuleb, et turul levivatel müütidel on alati palju emotsioone juures, lisas ta.

Arakas ütles, et Mustamäel ja Lasnamäel asuvad korterid vananevad kiiremini moraalselt kui kvaliteedilt, kuid praegu pole sealne hinnatase uutest elurajoonidest veel märkimisväärselt madalam. ?Selge trend on nõudlus odavama hinnaklassi korterite järele. Seoses sellega väheneb ka nõutavate korterite suurus. Inimesed vajavad enam odavamaid ja väiksemaid kortereid,? rääkis ta elamuturu arengust.

Kinnisvaraarenduse kiiremat kasvu takistavad tema sõnul poliitikud. ?Toimiva üldplaneeringu puudumine Tallinnas pikendab planeeringute protsessi ja seetõttu jääb pakkumine veel nõudlusele alla. Kuigi linnaplaneerimisega tegelevad head spetsialistid, on neid liiga vähe ja paberid lihtsalt kuhjuvad nende laudadele,? kutsus Arakas avalikku sektorit efektiivsusele.