Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurema büroopinna rentnik loob omanikule suurema kindlustunde

    Kontoripinna omanik seisab alati valiku ees, kas jagada pind väiksemateks tükkideks ja anda kõrgema hinnaga välja või üürida välja suurem pind ühele ettevõttele.
    Tallinna Narva mnt 7d kontoripindade haldaja Redio Kinnisvaraarenduse OÜ haldusjuht Ivo Aadusaar eelistab anda suuremaid pindu, mis on üle 600 ruutmeetri. Ent maja omapärast tingituna on tema sõnul paratamatu, et peab välja üürima ka 25ruut­meetriseid kontoriruume.
    ERI Kommertskinnisvara Lahenduste OÜ müügijuht Rein Ruusmann soovitab näiteks 1000ruutmeetrist tühjalt seisvat büroopinda jagada väiksemateks loogilisteks osadeks. ?1000ruutmeetrisele büroole leidub kliente aasta jooksul üksikuid ja kunagi pole kindel, et potentsiaalse üürniku soosikuks osutub just see büroo,? räägib ta.
    Ruumide jagamise juures soovitab ta silmas pidada, et ei tekiks liiga palju üldkasutatavat ruumi ja et eraldatavad osad ei halvendaks omavahel nende tarbimisväärtust. ?Koridoride moodustamisega tekib teatud hulk üldkasutatavat ruumi, mida tuleb majaomanikul korras hoida ja mis ei teeni otseselt tulu. Selle kompenseerib väiksemate büroode üldjuhul pisut kõrgem ruutmeetri üürihind ja lühem vakantsuse periood kui suurtel büroodel,? räägib ta. Seega on mõlemal variandil oma head ja vead. Ühes heas büroohoones võib olla nii suuri kui ka väiksemaid büroosid. Sellega on võimalik hoida vakantsust terves hoones võimalikult minimaalsel tasemel. ?Kuid loomulikult on üks hea, stabiilne ja suur üürnik alati parem kui hulk väikeseid,? ütleb ta.
    Uus Maa äripindade konsultant Marko Kivirand peab samuti mugavamaks lahenduseks anda pind üürile võimalikult suurte tükkidena: 500?1500 m2.
    Eeliseks peab ta seda, et üürnikke on arvuliselt vähem, neist on hea ülevaade, kiirem haldusteenus ning reeglina ei ole suurte üürnikega ka probleeme. ?Samas, kui plaanib lahkuda üks suuremaid üürnikke hoones, siis annab see oluliselt tunda kassavoos ehk risk on suurem, kui keegi kipub lahkuma,? räägib Kivirand. Väiksemad pinnad ? 50?200 m2 ei avalda lahkumisel olulist mõju ning neid on ka kergem uute üürnikega täita. Vastupidiselt suurtele pindadele on Kiviranna hinnangul väiksemate pindade järele pidev nõudlus. Seetõttu soovitab ta arendajal ikkagi kaaluda väiksemate üüripindade planeerimist, sest nende järele on pea alati nõudlus.
    Ober-Hausi Kinnisvara äripindade maakleri Maido Kalviste sõnutsi on viimaste aastate jooksul büroopindade arendus Tallinna turul olnud suhteliselt piiratud ja seetõttu on sarnaselt kesklinnale ka äärelinnas vakantsus oluliselt vähenenud.
    ?Järjest rohkem koguvad populaarsust hooned, mis asuvad suuremate tänavatega, nagu Pärnu mnt, Peterburi tee ja Mustamäe tee, piirnevatel aladel. Eelkõige eelistatakse äärelinna hooneid madalama hinna ning heade parkimisvõimaluste tõttu,? sõnab ta. Uued hooned on suuremas osas leidnud üürnikud juba enne hoone valmimist. Rääkides ca 1000 ruutmeetrise büroopinna võimalikult soodsast välja üürimisest, oleksid Kalviste arvates olulised kõigepealt hoone asukoht, parkimisvõimalused ja pinna kuju korrusel, millest sõltuksid siis ka ruumide väljaehitamise võimalused.
    Rime Kinnisvara äripindade maakler Küllike Lukkonen ütleb teemat kommenteerides, et kui arvesse võtta ainult puhast üüritulu, siis on omanikule kindlasti kõige tulusam ruumi jagamine väikesteks büroodeks, mille järele turul on ka piisavalt suur nõudlus. ?See aga omakorda toob kaasa suhtlemise paljude rentnikega ja võimaliku suurema liikumise rendipindadel,? ütleb ta.
    Kuna enamik büroohoonete omanikke soovib oma ruume välja anda võimalikult suurte pindadena, siis napib väikese pinnaga büroosid suuruses 20?70 m². Kuid turul on ka palju kliente, kes otsivad endile suuri büroosid alates 250 m² ning seda just uutes hoonetes.
    Väikeste pindadena büroosid on võimalik välja anda palju kiiremini kui suurtena, kuid ka üürnike liikumine hoones on tõenäoliselt suurem ning hoonesse jääb ka rohkem üldkasutatavat pinda, mis otsest üüritulu ei too. Turule tuleb juurde järjest uusi ettevõtteid, kes ei leia vähese pakkumise tõttu endale sobivaid ruume. Suured keskused on oma täituvuse saavutanud ning lähiajal vabanevatele üürikohtadele on järjekorrad.
    Kõige soodsam on hoida hoones pikaajalisi rentnikke, kelle kasutuses on suuremad pinnad, s.o vähemalt 150 m².
    Sellised rentnikud on väikese liikuvusega, soliidsed, maksavad stabiilselt ja mitte oluliselt vähem kui väikepinnalt. Ka nõudlus selliste pindade osas on praegu kõige suurem ning nad tagavad lisaks kõigele hoonele suhteliselt hea imago.
  • Hetkel kuum
Rait Kaarma: mis tõi meid siia, viib meid ka edasi – Warren Buffetti eeskujul
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Märtsikuine inflatsioon kasvas veidi
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Aasia turud kerkisid mühinal
Aasia aktsiad olid reedel tõusulainel, võlakirjad nautisid parimat kuud alates 2008. aastast. Turg oli valmis tormiliseks kauplemiseks pärast seda, kui Saksamaa tarbijahinnaindeksi tõusu üllatus tõstis USA inflatsiooniandmete panuseid.
Aasia aktsiad olid reedel tõusulainel, võlakirjad nautisid parimat kuud alates 2008. aastast. Turg oli valmis tormiliseks kauplemiseks pärast seda, kui Saksamaa tarbijahinnaindeksi tõusu üllatus tõstis USA inflatsiooniandmete panuseid.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: pullituru algus, börsifirma ülevõtt ja vaimne tervis
Seekordses hommikuprogrammis annab Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik meile ülevaate aktsiaturgudel toimuvast rallist ja selgitab, mida see tähendab – kas karuturg on nüüdseks läbi ja kätte on jõudnud pullituru uus tulemine.
Seekordses hommikuprogrammis annab Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik meile ülevaate aktsiaturgudel toimuvast rallist ja selgitab, mida see tähendab – kas karuturg on nüüdseks läbi ja kätte on jõudnud pullituru uus tulemine.
Metallist prügikonteinerite keelustamine lükati edasi
Tallinna linnavalitsus võttis jäätmehoolduseeskirja eelnõust välja kriitikat saanud punkti keelustada uuest aastast korraldatud jäätmeveol metallist prügikonteinerid, kuid pikemas plaanis on ikkagi kavas nõuda nende asendamist plastist mahutitega.
Tallinna linnavalitsus võttis jäätmehoolduseeskirja eelnõust välja kriitikat saanud punkti keelustada uuest aastast korraldatud jäätmeveol metallist prügikonteinerid, kuid pikemas plaanis on ikkagi kavas nõuda nende asendamist plastist mahutitega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.